Laupäeva hommik, kell viis tegin silmad lahti ja kohe meenus, et unustasin eelmisel õhtul ühele tudengile hinde välja panna. Mul oli kolledžis õhtupoolne sett teise kursusega, kus üks kolmanda kursuse tudeng tegi ära oma eksami, kuhu ta möödunud aastal ei pääsenud. Meil on muidu eksamid maikuus, aga kuna lõpetajatel peavad selleks ajaks juba hinded väljas olema, võtsin mehe erandkorras ette. No ja siis töölt koju laekudes tabasid mind põhitöökoha kohustused, pidin täiendama päeval peaministri visiidist tehtud postitust. Piltide menetlemine võttis aega ja nii mul läkski täiega meelest välja, et üks eksamitöö on kotis, mis ootab hindamist.
Kell viis ma siiski ei tõusnud. Surusin ennast uuesti magama ja alles kella seitsme ajal kohvi juues hindasin töö ja panin ka hinde välja. Õudne, kuidas mu pea ei pea vahepeal nagu mitte midagi kinni! Pean vist rõõmus olema, et ei unustanud loengusse minna ja eksamit ette valmistada.
Täna on ilm veel külm ja sellepärast oleme tubased. Hommikul tegi mees küll ära oma jooksutrenni ja mina oma metsaringi kõndimise, hiljem käisin ka korra poodides, aga ega rohkem õieti ei olegi uksest välja saanud. Nüüd õhtul “tegin taimi” ka. Taimede tegemine on mõnus väljend Kmr-i lapsepõlvest, me temaga ikka tegime kevadel üleval dušinurgas taimi. Osad kõrvitsalised ja kurgid on ennast akna peal jube suureks ajanud, istutasin mõned eraldi pottidesse ringi. Natuke lilleseemneid külvasin ka. Rohkem midagi ei viitsinud.
Korraldasime mehega oma koristamised ringi. Meil on nädalavahetuse koristamised pikalt olnud sellised, et mina käin dušinurga pastaga üle, pesen tubade põrandad ja pühin tolmu, mees klopib vaibad, majandab tolmuimejaga ja puhastab vetsupotti. Aga kuna mul üks sõrm on juba pikemat aega deformeerumas ja selle tõttu vastikult valus, saan seinu nühkides alailma jubedasti haiget – no lähen kuhugi pihta või jääb see sõrm veits valesse asendisse küürides ja sellest on mul vahel nii valus, et pisarad silmas. Nüüd on siis nii, et vahetasime dušinurga küürimise ja tolmuimejaga toimetamise ära. Kui hommikul kõnnilt tagasi jõudsin, oli mees oma koristamisega juba lõpetamas.
Mrt oli suutnud isegi viimased katlakivi riismed põrandaplaatide vahelt kätte saada. Olen olnud hoolas seinte puhastamisega, aga põranda olen vist mõnel nädalal vahele jätnud või ainult osaliselt teinud ja muidugi kogunes selle tõttu plaatide vuukidesse kohati ka katlakivi. Tavaline küürimispasta seda enam välja ei võtnud, sellepärast tellisin ükspäev Espakist kange söövitava vahendi. Terfox on selle vahendi nimi ja ma tegelt olin sellega juba kaks korda põrandavuuke puhastanud, aga täna võttis mees mu töö seal kallal lõpetada ja tegi viimsegi vuugi täiesti puhtaks. Nüüd on põrand nagu uus.
Ma ei kujuta ette, kui kaua see sõrm mul kavatseb valus olla. Varbaliiges tegi mulle valu 15 aastat ja alles nüüd mulle tundub, et see on oma deformatsiooni valmis kasvatanud, sest enam varvas ei valuta suvalisel hetkel. Ma ikka aastaid ei saanud pikemaid otsi kõndida ega talunud sooja jalanõud, nüüd juba jupp aega ei ole mul nende varvastega probleemi olnud. Ühe varba liiges on nüüd koleda muhuga ja tundub, et esialgu hullemaks ei lähe. Kui sõrm kavatseb ka nii kaua moonduda, siis saab mu elu lähiaastatel olema raske. Mul esimesed sõrmeliigesed deformeerusid ka mitu aastat ja olid aeg-ajalt väga valusad, aga need polnud kordagi paistes ega rahuolekus arusaadavalt põletikulised. Nüüd mu vasaku käe sõrmusesõrm on järgmisest liigesest moondumas, ta on paistes ega lähe enam päris sirgeks ja valu on ta sees ka permanentselt.
Mu liigesehaigus ongi selline, et valud on ainult deformeerumise järgus, aga kui koledad muhud valmis kasvavad, läheb valu ära. Üritan nüüdsel ajal aias rohides vasakut kätt mitte kasutada, aga alati see ei õnnestu ja vahel läheb meelest, siis saan teinekord haiget nii, et silmist vesi väljas.
Muud juttu ka. Ma vist ei hakka siia panema pilti sellest hiigelsuurest mustast tarantlist, mille mees paar päeva tagasi elutoast õue kandis. Et ta selle tegelase üldse kätte sai, on ime (kasutas klaasist kaussi ja paberilehte, palja käega ei puutunud, sest need hammustavad). Hakkasin hiljem mõtlema, et kui see oli jälle euroopa majaämblik, siis vist väheke teistsugune liik, sest ta jalakesed ei olnud nii harali ja sirged, aga ta oli kohutavalt-kohutavalt-õudselt suur. Loom, mitte putukas. Olin selle leiu tõttu nii väga endast väljas, et teatasin valjuhäälselt, et pean Raplasse tagasi kolima. Tegelt ma arvan, et sellest ei oleks kasu, küllap varsti on need elukad levinud üle terve maa. Aga Haapsalu on tõesti ämblikulinn, sellega tuleb leppida.
Olen prantsuse keelt õppinud alates eelmise aasta oktoobrist ja muidugi ma teen seda Duolingo äpi abil, sest lihtsalt nii mugav. Hull, mis grammatika! Kõige arusaamatum on eitus, aga ega ma mitmete tegusõnade käänamist ikka ka veel ei tönka. Sellest ei olegi lugu, sest mu jaoks on igapäevased keeleõppeminutid põhiliselt stressimaandus. Mõnda sõna on mu meelest ilmvõimatu õigesti hääldada, mu põhjamaine suuehitus ei vääna prantsust kohati nagu üldse välja. Siiski niivõrd tore lõõgastus. Ma viimasel ajal pole enam pikemaid seansse teinud, aga kasvõi viis minutit iga päev on päris mõnna. Mitte ühtegi päeva keeleõpet ei ole ma vahele jätnud umbes poole aasta jooksul. Selgeks olen saanud vast 400 sõna ringis, mis teeb seda, et prantsuskeelses seebis püüab kõrv mitmeid repliike kinni ja kinnisvaraportaalides kolades saan enam-vähem kõigest aru, mis seal kirjas. Aga ega ma midagi ei oska, räägitud muhvigi ei saa ja sellest polegi midagi. Nagu öeldud, Duolingo on stressimaandus ja mõnus vaheldus igas päevas.
Üks mu kolleeg õpib Duolingoga erinevaid keeli juba kaheksa aastat. Hispaania keel on tal vist juba üsna selge, Hispaanias reisides klaarib omad asjad ses keeles igatahes kenasti ära. Nii et on võimalik oskama hakata küll, kui oled järjekindel.
Homseks lubatakse sooja ilma. Daibohh, kui ei tule, mul on kavatsus istutada mõned põõsad, mis verandal juba terve nädal oma aega ootavad. Vaarikad istutasin nädala sees pmst lumehoogude vahel, aga ma ehitasin neile pärast katteloorist maja ümber. Ma tahaks, et oma aiast saaks kõiksugu marju, kuigi ega siin tiheda liiklusega tänava ääres kasvanud kraam ilmselt kuigi puhas ei ole.