Tegime eile kiire tripi suvilasse lihtsalt sellepärast, et internet oli seal katkenud ja ruuter oli vaja uuesti tööle saada. Üle interneti vaatame, mis õuel toimub ja saame lülitada sisse-välja veetorustike küttekaableid, elektriradikat või kasvõi toas tuld põlema panna. Ühe kaamera kaudu saame õuele tulnutega ka rääkida või neid soolasambaks ehmatada, näiteks. Igatahes on ebamugav, kui ei saa jälgida, mis majapidamises toimub, sellepärast on internetiühendus seal oluline.
Teine asi, mida lähemalt näha tahtsime, oli me puurkaev, sest juba millalgi detsembris märkasime, et kaevu juures on lumi sulanud ja lumeta laik läks aina suuremaks. See pidi tähendama, et põhjavesi on nii palju tõusnud, et kaev ajab üle. Arvasime, et vesi niriseb, aga leidsime eest vaat et purskkaevu.
Vett tuleb maa seest kantide viisi ja korraliku survega. Õnneks on puurkaev sellise koha peal, kus uputus meid ei häiri ja liivane maa imab vee nii kiiresti ära, et isegi jäävälja pole tekkinud. Meenutab see asi nüüd sadamas olevat vana puurkaevu, millel on kraan otsas ja vesi muudkui tuleb ilma, et seal peaks mingit pumpa või elektrit olema üldse. Meil on puurauk pealt kattega kinni pandud ja selle alt vesi pahiseb. Jääb ainult tänada mehe nutikust, et ta sealt kaane alt ei hakanud elektrikaableid ühendama nii nagu ette nähtud, vaid paigaldas kaabli otse torusse ilma jätkukohtadeta.
Aga meil on tõeline nõiakaev:
Vett ajas kaev vähem välja ainult sel ajal, kui mees sauna tünni täis pumpas, muidu pahises sealt kaane alt ikka mõnuga.
Ka me vana salvkaev on vaat et triiki täis, pole iialgi seal varem nii palju vett näha olnud. Arvata võib, et suveks me puurkaev rahuneb. Igatahes vastab tõele kaevupuurijate väide, et tegemist on väga hea veesoonega.
Tänu sellele, et vesi on pidevas liikumises, polnud mu meelest veel enam ka sellist munakat lõhna, mis alguses. Aga rauda on vees rohkelt, seda on näha muruplatsilt, kuhu kaevuvesi lahkelt laiali voolab.
Kui me juba suvilas olime, siis muidugi kütsime sauna ja viskasime korralikult leili. Ööseks jääda ei saanud, sest radikas ei jõudnud selle väikese ajaga maja piisavalt soojaks kütta. Muidu me talvel käime seal nii, et paneme kodus olles radika varakult sisse, siis on kohale jõudes tuba soe. Kuna internet oli maas, siis seda luksust meil seekord polnud.
Kuna me polnud suvilas paar kuud käinud, siis muidugi arvas üks musta sabaga loom, et ega nad enam ei tule ja üritas ise sisse kolida. Üks selline on varemgi lae soojustust rappimas käinud ja ma ikka imestan, et mismoodi nad sinna vahele mahuvad minema või kust kohast. Nüüd on katusealune soojustus veel ühest kohast ära lammutatud, aga õnneks ei ole ta kilest läbi tuppa tulnud. Meile juba aastaid tagasi sai selgeks, et kui ehitad oma maja metsa, siis olgu see kivist, mitte niisugusest kenast pehmest materjalist, millest metsloomad ennast läbi närida saavad. Hea, et teise korruse siseviimistlus tegemata on, muidu ei teakski, mis seal katuse all toimub.