Archive for oktoober, 2008

Kaitstud: Kinnisvaraturg on tõesti kidumas

Laupäev, oktoober 18th, 2008

This content is password-protected. To view it, please enter the password below.

Kaitstud: Provintsi hai on pealinna kilu

Laupäev, oktoober 18th, 2008

This content is password-protected. To view it, please enter the password below.

Kaitstud: Mul ikka olid ühed lihased

Reede, oktoober 17th, 2008

This content is password-protected. To view it, please enter the password below.

Kaitstud: Täna

Reede, oktoober 17th, 2008

This content is password-protected. To view it, please enter the password below.

Kaitstud: Eile

Reede, oktoober 17th, 2008

This content is password-protected. To view it, please enter the password below.

Kaitstud: Treblaperekonna veinimälestus

Kolmapäev, oktoober 15th, 2008

This content is password-protected. To view it, please enter the password below.

Kaitstud: Kmr-i loomingupuhang

Kolmapäev, oktoober 15th, 2008

This content is password-protected. To view it, please enter the password below.

Kaitstud: Chilli con carne tšillita ja Toscakook otse pakist

Teisipäev, oktoober 14th, 2008

This content is password-protected. To view it, please enter the password below.

Kaitstud: Esmaspäev…

Esmaspäev, oktoober 13th, 2008

This content is password-protected. To view it, please enter the password below.

Kunst kuulub rahvale

Pühapäev, oktoober 12th, 2008

Sauna toast on saamas tööriistaruum. Kõik vana lendab välja, kaasaarvatud põrand. Aga mitte seinamaalingud – need otsustas Mrt restaureerida. Ammu juba jälgin kurbusega, kuidas varasema perioodi Olekas ajaloo prügikasti kaob. Aga ei enam! Mrt haaras markeri ja võõpas mu minevikumälestuse üle

 See on mu lemmik, krunniga naine lüpsil. Hoogne krunninõel ei mahtunud küll tervenisti pildile ja küllap Mrt ei leidnud enam ka kõiki õigeid jooni, aga enam-vähem selline ta oli.

 Ja veel üks. Poiss viiuliga. Ma kahtlustan, et me kutsusime teda Volliks.

Seal on tegelt üht-teist veel. Laes olid sardellid ja üks inglike, aga need on ammu koos värviga alla sadanud. Seinalt leidsin ühe oma luuletuse ja sõbra mõttetera. Vildikast värvitud seinal ei jää ikka 25 aastaga suurt midagi järele. Kui Olekas ei oleks nii märkimisväärselt oma stiili muutnud, kutsuks ta külla ja paluks oma pildikesi korrigeerida. Aga nüüd ei julge, rikub veel ära. Mulle meeldis ta varane periood rohkem.