Archive for the ‘Mrt’ Category
Kaitstud: Seda ja teist
Pühapäev, veebruar 22nd, 2015Kaitstud: Rõiva- ja kaalujutud
Esmaspäev, veebruar 16th, 2015Liigud
Kolmapäev, veebruar 11th, 2015
Selline tort, ei saanud enne kaamerat käima kui juba pool söödud oli. Põhi on 5 muna, 5 dl mandlijahu, 2 spl toorkakaod, 2 dl erütritooli, 1,5 tl küpsetuspulbrit, 100 g võid ja 1 spl psülliumit. 30 minutit küpses 180 kraadiga, hommikul kiirustades tegin enne tööle minekut. Ma jõudsin krõbeleiba küpsetada ka ühe pannitäie. Sorry, et erütritool tordipõhjas hamba all krõbises, no polnud mahti hommikul seda korralikult segada-vahustada. Käras küll. Värsked maasikad ostsime Selverist, päris õige lõhnaga ja täiesti õige maitsega, uskumatu, keset talve niisuke mittebutafoorialik mari.
Mrt pidi oma uue auto kätte saama 3. märtsil, aga juhtus nii, et sai juba 11. veebruaril ehk siis täna. Täitsa ilus ja mugav asi on. Maitea, mul ikka nagu deja vu on selle asjaga, et kõik on juba varem korduvalt olnud. See naljakas tunne, et mis mõttes me istume nüüd siin salongis täiesti uude võõrasse autosse ja sõidame lihtsalt minema? Kas nad andsid meile selle auto? Nüüd lihtsalt sõidamegi sellega koju ja ongi nagu peaaegu meie oma? Ehh, muidugi on see masin liisingu oma veel päris pikka aega, aga teate, õudselt mõnus on pruukida sellist autot, mida mitte keegi teine varem pole torkind.
Ma arvan, ta nimi on Bing, sest numbritähed on BNG. Hea lihtne number on.
See on üks tavaline keskklassi auto, Toyota Avensis, igasugu mõnusate lisadega nagu püsikiirusehoidik ja kojameeste soojendus (mida me ei tellinud) ja mootori eelsoojendus või mis ta nimi on ja handsfree telefonile ja mõnus suur ekraan, kust saab jälgida, kellele parajasti otsa tagurdad. Igasugu sellised asjad. Nii suve- kui talverehvid on valuvelgedel, mis oli üllatus, sest suvekad justnagu ei pidanud olema. Istmesoojendused, millest mina üldse ei hooli, on tal ka olemas ja… jube ilus värv! Värv on dark steel, mis pimedas paistab must, salongis tundus tumesinine, aga päevavalges on pigem rohekashall. Täiesti segane värv, mis üllatab eri nurkade alt ja nõuab, et auto oleks pestud. Passis on värv kirjas tumehallina.
Sellepärast meil siin kodus olid õhtul väikesed liigud tordi ja juustu ja vorstikestega ja šampaga ja konjakiga ja hea veiniga. Maitea kas nägin õigesti, aga mulle tundus, et mu mees käis korra õues autole šampat pakkumas… Nagu mingi segane meremees. Ju tal mingi teema on ikka selle asjaga.
Kaitstud: Ei saa mainimata jätta
Esmaspäev, veebruar 9th, 2015Kaitstud: Mingi
Pühapäev, veebruar 8th, 2015Torti ja kõrvitsasalatit
Pühapäev, veebruar 1st, 2015Eile:
Ja täna:
Nagu näete, meeldib meile jätkuvalt hästi süüa, väga meeldib. Täna hommikul juhtus see, et astusin lirtsuvale esikuvaibale, mis oli endasse imenud üksjagu kõrvitsat. Kahju küll, aga me kõige suurem kõrvits oli “plahvatanud”. Ei pane ju tähele, millal riknemise protsess algab, sest see algab reeglina seestpoolt ja kui välised tundemärgid ilmnema hakkavad, on kõrvits juba plöta mis plöta. Seda suurt kõrvitsat plaanisin ämmaga poolitada, see jääb nüüd ära ja kahjuks pean teatama, et kõrvitsaid meil rohkem jagamiseks ei olegi. Üks keskmine ja üks väga tilluke kõrvits on veel järel ja nende konsumeerimisega tuleme ise toime.
Vaatamata ootamatutele olmetegevustele nagu esiku küürimine ja vaiba pesemine läksin ikkagi oma 8-kilomeetrisele kiirkõnniringile. Ilm oli esiotsa selline, et peaaegu kinnisilmi liikusin, tuiskas näkku ja tuul lõi hinge kinni. Pärastpoole tõmbas raju väheke tagasi ja tuulele keerasin selja, mistap kokkuvõttes ikkagi väga mõnus tripp.
Selle pooleteise tunniga, mis mina väljas paarutasin, oli mees jõudnud tükeldada 7 kilo kõrvitsat. Panustasin omalt poolt salati keetmisega. Kallis lõbu see kõrvitsasalat, sest suhkrupõlgurid nagu siin oleme keedame kõrvitsasalatit erütritooliga, täna läks seda ära peaaegu kaks kilo. Nüüd peaks salatit mõneks ajaks jätkuma.
Pean tunnistama, et mulle meeldib marineerida.
Võtsin nüüd mõneks ajaks puhkeasendi, tegin omale tassikese kofeiinivaba kohvi ja haarasin kõrvale tükikese torti. Suutsin tordist süüa ainult kaks ampsu, sest no ei lähe sisse lihtsalt. Magusaga on mul üldse selline lugu, et mingit vajadust mul selle järele pole ja kui kõht on täis, siis ei lähegi magusad ampsud enam alla. Tänasest esimesest söögikorrast on möödas ainult kolm tundi, sellepärast on kõht alles kõvasti täis ja maiustamine ei lähe mitte. Vist on see nüüd küll üks ketoosi tunnus, et päev otsa võin söömata olla, kõht lihtsalt ei lähe tühjaks, no mis sa teed.
Passin siin ilma, et see ometi paremaks läheks, sest täna õhtul on ees veel pealinna sõit. Meil ju ainult minu väike autopunn on praegu, selle võib tugevam tuulehoog libedaga vabalt kraavi lükata. Viimast päeva kestab Docpoint, see tirib meid muidugi kinno. Kahju, et filmifestivalid kõik keset töönädalat algavad ja häid filme näidatakse ennelõunal, mitte kuidagi ei või ju üks tavaline tööinimene sedamoodi osa saada. Vähemalt kaks head asja jäigi meil sellepärast vaatamata, et töö tahtis tegemist.
P.S. Tordipõhja retsept on siin. Lisasin sellele ainult 3 spl toorkakaod. Selline põhi:
