Archive for the ‘Yrt’ Category
Kaitstud: Kaevasin ja rassisin
Pühapäev, mai 3rd, 2015Kaitstud: Töörahvapüha pühad tööd
Laupäev, mai 2nd, 2015Kaitstud: Killud toovad õnne
Esmaspäev, aprill 27th, 2015Kaitstud: Aiapuhkus
Pühapäev, aprill 26th, 2015Kaitstud: Karv läigib
Reede, aprill 17th, 2015Kaitstud: Päevitasime
Esmaspäev, aprill 13th, 2015Kaitstud: Suhkrurünnak
Pühapäev, aprill 12th, 2015Valereede
Neljapäev, aprill 2nd, 2015Täna on suurepärane valereede, st nädala viimane tööpäev, mis tegelt on neljapäev. Mulle meeldib mu töö, see ei tekita mingit erilist stressi, aga ikkagi ootan nädalavahetusi nagu maitea mida. Märtsi lõpp ja aprilli esimesed päevad on olnud hullult töised, pole hoo ega hoobi vahet, võibolla sellepärast ka on nii, et puhkepäevade saabumine on kohe ekstra mõnus. Töö juures on mu elu täitsa pekkis siis, kui enam üldse ei jää seal aega raamatut lugeda 🙂
Kaks viimatist õhtut on möödunud meil Mrt-ga köögis. Pühapäeval andis otsad meie nõudepesumasin ja mees on üritanud seda mittevähe parandada, kahjuks tulemusteta. Ma samal ajal olen küürinud kööki ja pesnud nõusid. Me nõudepesumasin ei võta vett sisse ja nii palju kui me asja mõistame, tundub viga olevat masina ajus, mis ei saada välja toda õiget veevõtu signaali. Eile õhtul käis Mrt tolle “ajujupiga” lausa kaks korda töö juures elektroonikat jootmas ja mässamas, aga ei midagi. Enne veel näitas mulle uhkusega, et vaata naine, kas näed seda kohta siin (nägin ma jee ilma prillideta), et siin on üks vigane koht… No tegi korda selle ja täna veel mõned kohad, aga ikka ei midagi. Pmst saaks seda ajujuppi tellida ka internetist kuuekümne euroga, me veel ei tea, kas peab seda teed minema ja kas see üldse aitaks. Kõige lihtsam oleks osta uus masin, aga kui mul kodus on siuke kõva elektroonik, siis miks osta uus kui võiks mehe teadmisi rakendades ehk ka vanast masinat asja saada. Igatahes ütles mees eile õhtul, et ta pole veel alla andnud ja siis me arutasime seda, et alles vähe aega tagasi poleks ta mingit nõudepesumasina parandamist üldse ette võtnudki, sest ei teadnud elektroonikast midagi, aga nüüd on ta ennast tarkade raamatute ja videotega nii palju arendanud, et võiks ju isegi asjast asja saada. Mul natuke hakkab lootus siiski kaduma juba. Ei mäleta, millal selle masina ostsime, aga üle kümne aasta võib see küll vana olla, äkki ongi aeg juba välja vahetada?
No vot, aga meil oli tänaseni nõudepesumasin musti nõusid täis, sest mees arvas, et äkki ikka kuidagi… Ei saanud. Pühapäeval meil oli siin suur pere koos ja kogu aeg käis üks söömine ja sellest ajast mustad nõud ootasid masinas. Hiljem tekkinud mustad mollid ma pesin käsitsi ära ja täna õhtul võttis mees ette kogu nõudepesumasina sisu – ikka käsitsi. Nüüd on kõik puhas ja korras ja parem oleks kui keegi rohkem siin majas midagi ei sööks…
Ma samal ajal kui mees nõusid pesi, muudkui küpsetasin. Neljapäev on mul seemneleibade tegemise päev, kõigepealt viskasin need valmis. Ja siis hakkasin katsetama üht sidrunikooki, mis ei tulnud tegelt üldse välja selline nagu peaks, aga väga maitsev siiski.
Ähh, maitea kohe, no ei näe hea välja, vajus jahtudes kokku.
See kook peaks olema paks ja puhev, aga seda ei ole ta mitte. Maitse on küll nii hea, et pugisin korraga kohe kaks tükki. Võibolla peaks järgmine kord katsetama kohupiima ja küpsetuspulbri lisamisega, aga siis poleks nagu jälle päris see. Mulle meeldib selle sidrunikoogi võine rammus maitse, väga njämma on tegelt.
Retsepti leidsin näoraamatust, aga tegin ta ringi sobilikuks inimesele, kes ei talu süsivesikuid.
SIDRUNIKOOK
150 g võid
4 muna
200 ml vahukoort
1,5 dl erütritooli
2 dl mandlijahu
2 spl fiberhuski
1 sidruni riivitud koor ja mahl
Sulata või ja lase jahtuda. Eralda munakollased valgetest. Lisa munakollastele erütritool ja sega heledaks vahuks. Lisa sidrunimahl ja riivitud koor. Kalla peene joana pidevalt segades või taigna sisse. Lisa mandlijahu ja fiberhusk, sega hoolikalt, sega sisse vahukoor. Vahusta munavalged kõvaks vahuks ja sega taigna sisse. Küpseb 1 tund 160 kraadiga, sellest viimased 10 minutit pöördõhuga, kellel on, aga see viimane pole väga oluline. Enne lõikamist lase veits jahtuda.
Kahju, et ei saanud kõrget paksu kooki, aga ikkagi maitse on super mu meelest. See sidrunikook pani mind jälle igatsema Loonise ema tehtud sidrunikooki, mida lapsepõlves sain. See oli sihuke paksult sidrunine, peaaegu mõru, õhuke liistakas, nats isegi nätsakas ja kleepuv-veniv mu meelest. Igatahes on too lapsepõlves saadud sidrunikook jätnud mulle kustumatu mulje ja selle retsepti olen sada korda küsinud ja ikka ära kaotanud. Peaks üritama leiutada midagi sarnast endale sobilike vahenditega. Suhkrut ja nisujahu ju kindlasti enam ei kasutaks, aga kui kook originaalis ka nagunii oli õhuke liistakas, siis sellistega ma saan üldiselt hakkama 🙂
Hissver, kell on öö juba ja nüüd ma võtsin kolmanda tüki sidrunikooki! See ei ole normaalne!
Kaitstud: Väsitav nädalavahetus
Esmaspäev, märts 30th, 2015Reedesed vahvlid ja muud rõõmud
Reede, märts 27th, 2015Ohh, mis mõnus on tulla reede õhtul koju, kui söök on ennast ise valmis teinud! Istu ainult lauda ja hakka nosima! Panin hommikul potti hapukapsa ja sealihakäntsaka hakkama, lõuna paiku hakkas slow cooker küpsetama ja kella kuueks oli kõik valmis. Taimer on ikka üks hea leidus, slow cookerist rääkimata.
Ja siis, ja siis… küpsetasin vahvleid! Olin ausalt üteldes unustanud, et meil üldse selline aparaat kodus on nagu vahvliküpsetaja, kuigi see paikneb mul köögikapil otse köögikombaini tarvikute kõrval. Ma lihtsalt ei pane seda tähele, sest ei kasuta. Täna leidsin internetist lchf-inimesele sobiliku vahvlite retsepti, mis muidugi oli kohe vaja järele proovida.
Vahvlite retseptis on 50 g võid, 4 muna, 2,5 dl vahukoort, 0,5 dl vett, 1,5 spl fiberhuski, 0,5 dl mandlijahu, 1 tl küpsetuspulbrit, 1 tl vanillipulbrit, näpuotsaga soola. Kuivad ja vedelad ained segasin eraldi mollides, viimaks vahustasin kõik kokku. Imeliselt lihtne oli vahvleid küpsetada, lapsepõlv tuli meelde.
Täitsa ilusad, onju? Sain üheksa vahvlit ühest taignakogusest.
Mrt serveeris endale vahvli vahukoore ja maasikatega.
Kmr-i versioon oli banaani ja maasikatega.
Ma keerasin omale vahukoore ja maasikad vahvli vahele. Njämma.
Ma ei tea, mis nende maasikatega tänavu on, et need nii hea maitsega tulevad keset talve? Geneetiliselt muundatud? Muidu on ju talvised maasikad alati nagu butafooria, maitseta ja lõhnata, aga tänavu on nad magusad ja lõhnavad imeliselt. Mingi hull sort. Kui sellel korral üks kord elame, siis võib ju selliseid endasse sisestada.
Mul käis reedese söömaaja kõrvale muidugi ka punane vein, Cono Suri ökoveini limpsin veega pooleks. Mulle ei meeldi, kui vein või üldse mingi alko pähe hakkab, sellepärast on hea veini lahjendada. Too ökovein on iganädalaseks tarbimiseks mu jaoks liiga kallis ka, a veega lahjendades ma saan ühest pudelist kaks, hahaa. Kaval, onju? Veega olen veini joonud juba ammusest ajast, ei teagi, kust see komme mulle külge hakkas.
Kui veel selle nädala söökidest rääkida, siis meil on siin uus lemmik praetud värske kapsas. See käib nii, et laseme kõigepealt kapsa köögikombainis peenikesteks ribadeks ja siis praeme panni peal rohke või sees. Õudsalt maitsev. Kõlbab lisandiks igasugu soolase valgu kõrvale. Tegin siin ükspäev lihtsat ahjuvormi lõhehakklihast. See käis nii, et lisasin lõhehakklihale (vist oli 700g pakk või isegi suurem) kolm muna, paar supilusikatäit fiberhuski, ühe suure hakitud sibula, soola ja pipart. Küpses see mögin klaasvormis 230 kraadiga pool tundi ja valmis oligi. Väga lihtne teha ja maitses hea.
Söögist ma rohkem täna ei kõnele.
Reedene tööpäev algas sedasi, et üks kunde tõi mulle imelise kimbu topeltõiega nartsisse. Oo, kui hästi need lõhnavad! Ei mäletagi, millal viimati kelleltki lilli sain, vist sünnipäeval oli see, kui siiski. Klient oli tänulik, et teda aitasin. See üks niisugune lugu oli, et inimene oli ostnud Elionist läpaka ja arvas, et ei oska kasutada selle plaadiseadet. Ta tuli abi küsima ja ma pidid ta pettumuseks ütlema, et aga sellel läpakal ei olegi ju plaadiseadet. Kusjuures kunde oli ekstra sellepärast tolle odava mudeli valinud, et plaati ka ikka sisse panna saaks. Ja ta oli samal hommikul käinud ka uuesti Elionis kurtmas, et ei saa plaadimängijat lahti ja seal klienditeenindaja vabandas, et neil pole tehnikut kohal, et ei saa hetkel aidata, aga et küllap see kuidagi tarkvaraliselt ikka lahti peab tulema kui nuppu ei ole. Aru ma ei saa, kas Elion ei suuda oma klienditeenindajaid niigi palju koolitada, et need aru saaks, kas arvutil on dvd-kirjutaja või on selle koha peal ainult tühi esipaneel?!
Inimesed, ärge ostke arvuteid telefonimüüjate käest!
No vot. Igatahes ma otsisin Elioni lehe pealt välja, et Asuse mudel X553MA on plaadiseadmega ja selle toote nimetus oli kundel ka arve peal ja selle eest ta maksis, kahjuks see arvuti, mille ta sai, oli hoopis Asus X553M. Tollel vanemal mudelil ilmselt siis ei pidanudki dvd-kirjutajat sees olema, Elioni lehelt seda toodet enam ei leia, sellepärast võrrelda ei saa. Klient ei olnud märganud, et polnud saanud sama kaupa, mis ta arvel seisis. Ma loodan, et Elion vahetab nüüd ta arvuti välja tolle uuema mudeli vastu, mille eest kunde maksis, tagasi see klient meie juurde igatahes täna ei tulnud.
Aga mina teenisin tänu Elioni tuulepeadele endale kimbu nartsisse 🙂
Õhtul leidsin me elutoa nurgast sellise “kosmosejaama”:
Mrt on siin natuke lõbutsenud vahepeal ja pisut leiutanud, mille tulemusena valmis seadeldis, mille abil saame juba kodust saare poole sõitma hakates suvilas sisse lülitada kütte ja saame ka vaadata, mitu kraadi toas parajasti sooja on ja lisaks saame kaamerast jälgida, kes meie õue peal kõnnib. Päriselt. Peaasi, kui sinna maailma otsa peale elektrit antakse, ega tuulise ilmaga alati ei anta. Siiski päris tore mänguasi, ma ütleks. Kujutan juba ette, kuidas istun töö juures arvutis ja vaatlen, kuidas naabrid me aias õunu varastavad 🙂 Äkki nad siis ei julgegi enam tulla, kui sildid üles paneme, et videovalve ja värgid? Ega jah, tänapäeval pole mõtet võõra õue peale luusima minna, sest iial ei tea, kust posti otsast pauk tuleb.
Ähh, nüüd sai jutt otsa 🙂 Olge ise ka mõnusad!