Archive for the ‘Yrt’ Category
Kaitstud: Kaksikute sündroom?
Neljapäev, juuni 26th, 2008Kaitstud: Jaaniaegne puhkusepakett
Kolmapäev, juuni 25th, 2008Kaitstud: Huvitav, huvitav…
Reede, juuni 20th, 2008Kaitstud: Kui äkki puhkusele lastakse, siis…
Neljapäev, juuni 19th, 2008Kaitstud: Meie pere räpane saladus
Neljapäev, juuni 12th, 2008Encepur
Kolmapäev, juuni 11th, 2008Helistasin täna hommikul perearstikeskusesse, et küsida, kas ravimifirma on midagi puugivaktsiini kohta teada andnud. Vastus polnud veel tulnud. Nad võtsid mu telefoninumbri, et dr Kull siis ise helistab tagasi, kui info tuleb.
Olen siis mina õhtul arvutipoes, kui äkki astub see meditsiininaine sisse, kes mind üleeile süstima pidi, aga tänu omaenda tähelepanelikkusele või kuulamisvõimele viimaks ikka süstimata jättis. Ta vabandas, et mu telefoninumber olevat seal ühelt teisele liikudes kaotsi läinud ja tuli selleks, et teada anda, et ega nad tegelikult veel midagi ei tea. Et ravimifirma ei ole midagi vastanud selle kohta, miks encepuri süstile nii äge reaktsioon tekib ja mis edasi. Dr. Kull olevat öelnud, et ükskõik, mis vastus sealt tuleb, selle vaktsiiniga me enam ei süsti. Et kui ma nüüd ikka otsustan edasi vaktsineerida, siis saan seda sama, mis teisedki. Ta ütles veel, et dr Kull olevat imestanud, et miks eelmisel aastal üldse encepuri süstiti. Küllap see oli sellepärast, et muud ei olnud võtta. Ma ei hakanud küsimagi, et miks ta imestab. Olen natuke netilehtedel kolanud ja saanud teada, et encepur ei ole näiteks Inglismaal üldsegi kasutuslitsentsi (ravimilitsentsi) saanud ja et sellega ei tehtagi mingeid rutiinseid vaktsineerimisi, vaid ainult erandkorras neile inimestele, kes on sunnitud viibima ülisuure riskiga piirkondades. Ja tagatipuks leidsin ka eestikeelse infi encepuri kohta, seal on isegi mu nägemishäired ära märgitud. Seal on terve hulk nähtusi, mis kõik võivad ette tulla, kui oled selle süsti saanud, aga mitte ükski kuivade faktide loend ei suuda kirjeldada seda mittekontaktset olekut, mis mind tegelikult tabas. Nii et see ongi siis nagu normaalne, et kuni 72 tundi peale süstimist oled täitsa tüma? Kui ei taha seda fiilingut aina uuesti ja uuesti kogeda, siis tuleb loobuda.
Ma olen neile perearstikeskuse inimestele ütlemata tänulik. See võibolla ei peaks olema üllatav, et arsti juures sõna otseses mõttes kuulatakse, mida kurdad. Ja et siis hakatakse usinalt kohe lahendusi otsima ja tullakse lausa su töö juurest läbi, et info kohale tuua. Vot see viimane fakt on küll selline, et… no mul ei ole sõnu.
Tegelikult on hirmutav, kuidas me meditsiini usaldame. Läheme saama mingit rutiinset vaktsiini ega vaevu uurima, mis on selle nimi ja mis ta teha võib, enne kui sussid püsti. Kui ma nüüd siiski uuesti läheks, uuriksin täpselt järele, mis vedelikuga on tegemist. See aitab mul loobuda, ma arvan.
Kaitstud: Kuidas me oskame õiget nägu teha
Kolmapäev, juuni 11th, 2008Kuidas ma läksin puugisüsti saama ja mis sellest välja tuli
Esmaspäev, juuni 9th, 2008Täna vaatasin, et on vist sobilik aeg saada kolmas entsefaliidivaktsiini sutsakas ja läksin perearstikeskusesse. Maksin 400.- eeku ja jäin kabinet nr 13 ukse taha ootama. Enne mind käis seal üks paarike sama asja ajamas ja kui nad välja tulid, läksin sisse, panin oma maksekviitungi lauale koos kollase paberilipakaga, kus mu eelmised süstid kirjas ja võtsin juba asendi sisse ja.. Oot, mis siin kirjas on, ütles meditsiiniproua. Ta luges mu süstide ajalugu ja ütles, et seda süsti ei saa siin all teha, et läheme kabinetti nr 29, et seal on õige vaktsiin. Ma küsisin, et kas need on siis kuidagi erinevad või mis? Ei, ikka sama asi, aga et kuna enne on süstitud encepuri, siis peaks ikka samaga jätkama igaks juhuks.
Läksin üles kabinet nr 29 ukse taha ja jäin ootama. Jõudsin läbi lugeda väheinformatiivse vaktsiinireklaami (või on see teavik?) ja sain teada seda, kui kole haigus võib mind tabada, kui ma ennast vaktsineerida ei lase. Ja et see on täiesti ohutu ja midagi kõrvalnähte ei ole ja…
Kui meditsiininaine oma puugipildiga karbikestega kohale jõudis, küsisin igaks juhuks, et kui tavaline see on, et pärast süsti on halb olla. Ta ütles, et võibolla pea natuke valutab, ei muud. Ma ütlesin, et ju ma olen siis erand, sest mul on peale kahte esimest süsti olnud väga halb. Et pilti ei saa fokusseerida ja nii. Meditsiininaine ehmatas sellest jutust natuke ära ja pani puugipildiga karbid lauale tagasi. Ta ütles, et ei julge enne süstida kui peab arstiga konsulteerima. Sama koridori peal oli kohe dr.Kulli kabinet ja sealt ta siis küsis. Tuli tagasi ja ütles, et ärme ikka tee seda süsti. Et peaks ikka ravimifirmast järele küsima, et mis värk on. Palus mul täpselt kirjeldada, et mis siis minuga eelmistel kordadel toimus. Ma üritasin seletada nii täpselt kui võimalik, et seda peavalu, mille eest oli hoiatatud, ei olnud. Pea ei valuta mul tegelt üldse mitte kunagi. Aga et oli nii, et kui üritasin arvutist midagi lugeda, siis pilt ei seisnud koos, et ei suutnud fokusseerida pilku ja pea käis natuke nagu ringi ja tasakaaluga oli probleeme. Süda eriti küll paha ei olnud, sest ma ei oksendanud. Aga mitte ühtegi sõna ei suutnud kokku lugeda, üldse millegi vaatamine oli tohutu pingutus. Ja et see tunne läheb ära alles järgmise päeva pealelõunal võibolla. Selle jutu pani ta seal kõik kirja, et ravimifirmast järele küsida, kas nii tohib olla.
Läksin alla registratuuri ja sain oma 400.- eeku tagasi. Leti ees seisis Talvi, meie naaber, kes on kooliarst ja me jäime sinna pikalt arutama, et mis värk sellega olla võiks. Talvi oli tegelikult enne juba arvanud, et ei tea, kas ma ikka võin neid süste saada, kui selline reaktsioon tuleb. Ta ütles, et annab ise vahel mõnele lapsele enne süsti tegemist igaks juhuks allergiatableti. Ma võin ju ka seda teha, kui see aitaks. Claritin on mul alati käepärast, aeg-ajalt pean seda võtma, kui suuremaks tolmutamiseks läheb.
Ma olen natuke pettunud sellepärast, et kahel eelmisel korral olin neile sinna tagasi helistanud ja ühele teisele medõele kurtnud, et peale süsti see jama tuli. Ta ei küsinud arsti käest midagi. Ütles, et nii võib olla küll, et see läheb üle. Talvi oli öelnud, et kui on mingile süstile selline reaktsioon, siis iga järgmise süstiga läheb hullemaks.
Saan loodetavasti paari päeva pärast teada, kas võin neid süste saada. Tegelikult ma ei tahagi seda enam teada. Olen enam-vähem otsustanud, et mulle aitab. Nagunii olen olnud igasuguste vaktsineerimiste vastane. Ja kui mõni Pahapilli puuk on otsustanud mult elu võtta, siis pole parata. Hoopis mõttetum oleks surra sellepärast, et olin lasknud endale mingeid arusaamatuid vedelikke sisse süstida.
Rääkisin seda oma suurele pojale ja ta ütles, et vaata mind, mind pole üldse vaktsineeritud ja vaata, kui terve ma olen. Mart on mu kolmest lapsest kõige tervem olnud koguaeg. Ainuke vaktsiin, mille ta elus saanud on, pandi sünnitusmajas, kui ta veel vastupanu ei suutnud osutada. Hilisemast ajast mäletan ennast arstikabinettides ahastamas, kus ta nii palju rabeles, et miski talle naha alla ei jõudnud. Suukaudsed, mis talle vägisi sisse valati, sülitas lihtsalt välja. Suuremaks saades ei tulnud ta enam kohalegi. Ei kaheselt, kolmeselt ega viieselt ega üldse kunagi mitte. Mismoodi ta kooli vastu võeti kui nn koolisüst oli tegemata? Arusaamatu. Kust ta selle tarkuse võttis?
Ruthi ja kmr-i on vaktsineeritud täpselt nii palju kui siin riigis ette on nähtud. Nad mõlemad on pidanud läbi tegema nõelravikuuri, et ennast uuesti korda saada. Ruthil oli neljaselt astmaatiline bronhiit ja kui inhalaator ka enam ei aidanud, käisime Kummas nõelu saamas. Seitsmest-kaheksast korrast piisas ja haigus ei tulnud enam kunagi tagasi, nüüd ta on 20 juba. Kmr-ga käisime eelmisel aastal sealsamas. Tal hakkas iga väiksemagi külmetusega kõriturse. Kõri paistetas kinni ja ei saanud enam hingata. See saabus alati keset ööd ja lõppes kiirabis. Hiljem olid meil ühed võlutabletid, mida koguaeg kaasas kandsin, sest mu suurim hirm oli, et kui see juhtub Pahapillil ja haigla on 40 km jubeda kruusatee kaugusel, siis me ei jõuaks ju sinna. Ühel korral see seal ka juhtus, aga leidsin imerohu kiiresti oma rahakoti vahelt üles ja enne kui ta õieti ärgata jõudis ja paanikasse minna sai, jäi juba uuesti magama. Nüüd on see möödas, ma loodan. Peale nõelte panemist on külmetushaigusi olnud mitmel korral, aga seda jubedust ei kordagi enam.
mrt ja kmr kavatsevad oma puugikuuri ikkagi jätkata, neil pole midagi häda olnud peale süsti. Või kes seda teab, äkki see kõriturse, mis ju alles eelmisel aastal avaldus, oligi selle tagajärg? Arstid imestasid, et nii vanal lapsel see tavaliselt esmakordselt ei tule. Kuna see alles koolieas avaldus, olin kahtlustanud, et koolis miskit allergiat tekitab. Paneelidest maja? Või need morss ja mahlamorss, mis on tegelikult värvivesi ja mida neile lõunasöögi juurde vaheldumisi pakutakse (selle joomise olime tegelikult ammu ära keelanud ja öelnud, et võtku vett selle asemel). Äkki ei tohiks kmr-i ka rohkem vaktsineerida?