Ühed lugud

Ma võiks praegu õigupoolest jõe peal parvetada, sest Mrt läks parvesauna rahva grilli jõe põhjast välja tooma ja kutsus mind kaasa, aga no ma ei saand, sest tunnen, et olen täitsa tapetud. Väga väsinud. Mul oli parajasti köögis veel üks sutsakas nõusid pesta ja plaanisin hoopiski sauna sooja panna, ei tahtnud minna kuhugi.

Ei, me ikka veel pole uut nõudepesumasinat ostnud ja enne ei ostagi kui köögi igatepidi ümber ehitame.

Väsinud jalad tulenevad täna põhiliselt sellest, et hommikul jooksin kolm kilti, siis kõndisin kuus kilti tööle ja siis kolm kilti töölt koju. Mis see teeb siis? 12 kilomeetrit! Hea. Töö juures ka muudkui uhasin ümber laua joosta või õieti ühele ja teisele poole letti, sest tegin korraga mitut läpakat, mis seisid leti peal seljad vastamisi, terve laud oli arvuteid täis ja ei saanud neid mugavalt ühte ritta panna. Mees saabus ohvississe alles õhtul, sest oli täna suurema osa päevast pealinnas asju ajamas, auto udutuld parandamas ja igasugu tarvilikke masinaid ostmas. Ta üldse ajab viimasel ajal muudkui oma uusi projekte ja ehitab “aurumasinaid”, mistap mina, vaene tööline, pean tihti üksinda rabama. Ega ma väga ei kurda ka, oskused täienevad ja palk tiksub ja vähemalt igav ei ole seal üksi passida.

Kuna mulle tundus, et täna on üks hea päev ja laps vajab premeerimist, siis leiutasin ühe šokolaadikoogi.

 Kook, mis must nagu öö. Tahtsin tegelt jahuta šokolaadikooke teha vormide sisse, aga avastasin, et mune pole piisavalt, sellepärast keerasin teistmoodi asjanduse kokku. Võiks veel nimetada üht ja teist, mida mul ei olnud, küpsetuspulbrit näiteks ja vanilli. Aga see ei tähenda, midagi ju alati kappides leidub, mida kokku keerata.

Šokolaadikook:

3 muna
200 g võid
200 g tahvel 70% tumedat köögišokolaadi (mul oli Kalevi oma)
1 dl mandlijahu
1 dl pofiberit
1 tl soodat

Või ja šokolaaditükid sulatasin mikroahjus ühekorraga, munad vahustasin, mandlijahu ja pofiberi segasin koos soodaga ja kõige lõpuks mikserdasin kõik kokku. Tainas läks päris kiiresti paksuks, pofiberil peab nats paisuda laskma. Koogivormi määrisin võiga ja küpsetasin kooki 180 kraadiga 30 minutit. Aga ma mõtlen, et võibolla oleks isegi vähem aega pidanud ahjus olema.

Kalevi tumedas šokolaadis on süsivesikuid häbematult palju, aga ma endale ikka ka ühe tükikese lubasin. Kuna kook ise mõru on, siis magusa vahukoorega seda sööme. Maasikad sobiks ka sekka, aga neid meil täna pole.

Aa, ja see tähtis päev! Lapsel on kõik eksamid tehtud ja põhikooliga seega ühel pool. Inglise keele eksami sai viie, suulise osa tegi maksimumpunktidele, aga kirjalikus osas kaks punkti kaotas, kokku 98 punni 100-st. Äge kutt, onju? Lapsevanemad rõõmustavad. Kusjuures mingi eriline õpihimuline ta pole meil olnud siin viimasel ajal, aga kui vaja, siis teeb. Inka eksami kohta ütles, et see oli täiega lope.

Homme sõidab laps kaheks päevaks põhjarannikule lõpureisile, teisipäeval kell kuus on aktus. Me mingit suurt pidu siin tegema ei hakka, sest laps läheb ju samas koolis edasi ja suurt midagi ei muutu, aga oma pere tuleb muidugi kokku ja väikest koogikest ikka saab. Me paneme oma äri sel päeval juba kell neli kinni, et tulla koju sättima.

Üldiselt ma tahaks, et oleks suvi. Eile isegi peaaegu oli, lasin töölt varem jalga ja tulin koju hekki pügama. Sain päevitada ja puha, rohisin ja kastsin ja lasin ühe rohelise seebi pudeli rooside peale peaaegu tilgatumalt tühjaks. Paar vaenekest lepatriinut jäi ka ette, aga muidu üldiselt oli see dušš mõeldud lehetäidele. Sebisin aias päris mitu tundi, täna pole sinna hoopiski jalga tõstnud, sest külm tuul on.

Mis siis veel? Meil on uus koeraprobleem. Uutel naabritel on taks, keda nad hoiavad õues ketis ja kes haugub ja ulub ööd ja päevad. Nädalavahetusel, kui ma saarel olin, oli mees üksi kodus ja veetis unetuid öid, sest selle hullu pärast ei saanud magada. Oleme sunnitud öösel magamistoa akna kinni hoidma, muidu ei saa üldse rahu. Me siin vaikselt loodame, et asi on ajutine, et koer alles harjub uues kodus ja küllap rahuneb. Mrt otsustas siiski, et kui naabritega väljas kokku juhtub, siis küsib, et kas on kohanemisprobleem või ongi ta neil selline. Igatahes tuleb sellest rääkida ja mure tuleb lahendada, sest mees pole mitu ööd saanud korralikult välja puhata ja on igal hommikul väsinud. Imelikul kombel mind see tegelane nii palju ei häirigi, kui aken kinni on, siis mina igatahes magan. Aga ega ta mugav ei ole, ka õues toimetada on jama selle kisa saatel ja koerast on kahju.

This entry was posted on Kolmapäev, juuni 10th, 2015 at 7:58 p.l. and is filed under Kmr, Mrt, Näpikud, Yrt. You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed. You can leave a response, or trackback from your own site.