Oleme viimasel ajal teinud tihti õhtusöögiks igasugu pannimöginaid, mis saavad kiiresti valmis, on igatepidi toitvad ja väga maitsvad pealegi. Lihtsalt lööd kõik asjad pannile ja praed ja kõige lõpuks peab natuke kaane all hautama ja ongi valmis.
Kõigepealt või pannile (palju-palju värsket võid!), siis hakkliha praadima, siis küüslauk või sibul või mõlemad, šampinjonid või kuuseriisikad, natuke suitsusinki ja üks brokkoli. Brokkoli asemel võib olla ka lillkapsas või mõni teine kapsas või kohe mitu erinevat kapsast.
Eriti hea tuleb, kui sellele möksile lisada veel purgike purustatud tomateid. Siuke söök valmib umbes poole tunniga.
Kuna täna on selline kena päev, mis vajab väheke pidulikumat tähistamist, meisterdasin väikestesse kausikestesse mascarponemagustoidud. 400 ml vahukoort, üks potike Mascarpone toorjuustu, ühe sidruni koor ja mahl, 4 spl erütritooli, natuke vanilli ja palju tükeldatud maasikaid. Vahel keeran magustoidu niisama kokku, aga täna panin tarretama, selleks kulus viis lehte želatiini.
Magustoit on lihtsalt üks selline kreem. Kui natuke ära tarretab, on väga mõnus võtta. Liiga magus ei ole, aga see-eest on rasvane 🙂
Pidulik on meie meel täna sellepärast, et Kmr tegi mate eksami viie peale ja tal jäi ainult üks punkt maksimumist puudu. Sihuke äge vennike! Ma täna just olin murelik, et kuidas tal eesti keele eksami kirjandiosa nii kesine tuli ja üldse punkte vähevõitu, kuigi nelja sai kätte. No pole see meil siin mingi humanitaari mees. Reaalaineid nokib nii, et vähe pole.
Imelik on mõelda, et siin samas majas, kus mina olin väike ja neljandas klassis käies sonisin öösiti hirmupaanikas “matemaatika-matemaatika!”, sest nii kohutavalt kartsin seda tundi, et siin samas majas kasvab üks mehike, kellele matemaatika on lihtne. Hmm. Ja see tüüp on veel minu seest tulnud 😀
EDIT: Kahe klassi peale kukkus matemaatika eksamil läbi 15 inimest. 37-st lapsest 15!!! Kuidas selline asi võimalik on?! Peab üle kontrollima, kas see ikka tõele vastab, aga nii olevat õpetaja tüdrukutele ütelnud.
Kui pooled läbi kukuvad, aga Kauril 1 punkt maksimumist puudu jääb, siis on ikka väga kõva sõna ja ilmselt pole see tulemus mitte õpetaja, vaid geenide ja koduse kasvatuse teene. Muide, mina ei mäleta kooliajast üldse matemaatikahirmu. Mulle justkui meenub, et mulle see mata täitsa meeldis ja millalgi isegi Vooreli ajal olid head hinded ka. Vaatamata sellele, et korrutustabel on peas kuni viieni, sest pärast seda ma jäin haigeks ja enam pähe ei tuupinud. Kui vaja teada 7×9, siis minul käib nii, et 3×9 ja 4×9 ja siis liidan kokku. Jube lugu, Sander ei jõua ära ohkida, et mul see korrutustabel poole peale ainult peas on 🙂
Ma mõtlen, et see 15 läbikukkujat on ikka nii absurdne, et äkki lapsed kuulsid valesti, et äkki õpetaja ütles hoopis, et “viis teist kukkus läbi” ehk et “teie hulgast”. No ei tea, kummaski klassis pole rohkem kui paar nõrka õpilast. Eesti keeles oli läbikukkujaid kolm, üks neist on vene perekonnast, kus eesti keelt liiga hästi ei osata.
Ma vist väga palju kartsin mate õpsi neljandas klassis kui suurde koolimajja läksime. Tunnistusel oli matemaatika ikka neli ja kui palju kabe võistlustel käima hakkasin, siis sel perioodil isegi viis. Aga mis need hinded loevad, kui ise tunned, et midagi ei oska ja hirmud on suured. Aga korrutustabeli ajasin küll omale eluks ajaks pähe.
Vaatasin e-koolist hinnete statistikat. Kmr-i klassis on matemaatikas aastahindeks kolme saanud ainult kaks õpilast. 12 õpilast on viielised ja 9 neljalised. Kahjuks eksamihinnete juures statistikanuppu ei ole, aga kui klassis ainult paar kolmelist on, pole loogiline, et nii palju läbi kukkus. Eks järgmisel nädalal kuuleb, kui poiss jälle kooli visiteerib.
Jah, vastab tõele, et kahe klassi peale on 15 läbikukkujat. Enamus neist ei ole Kmr-i mate rühmast, vaid teise õpetaja kasvandikud.