Hull nädal

Mõni nädal on selline, et elu on väga palju. Esmaspäeval ja teisipäeval olime Tartus, kus mees laseb oma tervist uurida. Esialgne diagnoos ja parim uudis on see, et Parkinsoni tal ei ole, aga uuringud jätkuvad. Üldiselt oli Tartus väga mõnus tšillida, ööbisime jälle Pallases ja nautisime elu.

Hospidalis
Mu lemmik Grimbergeni õlu 😀
Chaplinis. Peab ütlema, et Ristiisa söök meeldis mulle rohkem.
See “südam” on kartul
Igasugune patustamine peab nüüd lõppema, sest ma olen paks ja see ajab mind närvi 😀

Neljapäeval olid meil külas kolmanda kursuse tudengid. Neil oli kangesti vaja tulla meile grillima, kuigi ilm oli külm ja kõle, pealinna all sadas isegi lund. Haapsalus paistis küll päike, aga tuul oli külm. Vihm saabus õnneks alles siis, kui rahvas ennast juba koduteele asutas. Igatahes oli meil tore ja kas pole mitte äge juba ainuüksi see fakt, et tudengid tahavad omaalgatuslikult tulla õppejõudude juurde grilliõhtule?

Kevad venib nagu tatt, kogu aeg on külm ja suvi oleks nagu ei tea kus kaugel mägede taga. Aga taimed toas kasvavad mis mühin ja ega ma eriti vist enam ei kannata, pean oma tomatid-kurgid lähipäevil kasvuhoonesse ära paigutama.

Kurgid õitsevad ja viljad on küljes
Tomatid ka juba lähevad käesti ära

Aru ma ei saa, panin ju ometigi tänavu kõik seemned hiljem mulda, aga ikkagi on taimed varakult väga suured.

Eile olime Raplas kossu vaatamas ja pärast pubis söögil ja õllel. Mõnna.

Taustal seisab mingi bänd pmst pea peal, et rahvast tantsima meelitada, aga rahvas ei taht.

Jäime Raplasse ööseks, sest hommikul oli vaja sealt tuua hunnik ehitusmaterjali. Mees hakkas pööningut välja ehitama, tasapisi meisterdab sinna endale töötuba. Laupäev kujunes siis selliseks, et askeldasin Rapla kodu aias. Kaevasin endale mingeid juurikaid välja, mida Haapsalu aeda panna ja aitasin Kmr-i daamil aeda korrastada – tegin puhtaks maasikapeenra, urgitsesin välja murulaugu ja peterselli, koristasin lillevarsi. Oma vana kompostri ka likvideerisin ja selle, mis sinna kogunenud oli. Eriti ei olnud.

Kompostrisse korjan ainult rohimise jäänuseid

Pistsin muuhulgas sibulad mulda ja istutasin natuke maasikaid ja küüslauke ringi. Tõin endale teisest kodust floksijuurikaid ja igihali või mis selle nimi nüüd ongi, istutasin ja kastsin.

Üldsegi ei suutnud otsustada, kuhu komposter panna, aga viimaks ikkagi jäi see peenarde juurde.
Ükspäev enne avaldas el cato jällegi arvamust, et me kõike ainult temale ehitame.
Mul oli õhtuks toss nii väljas, et lihtsalt lebasin kuuri terrassil

Ütlesin täna lastele, et meie isa on üldiselt kõige segasem vend, keda ma eales tundnud olen. Isegi hullem kui Matvere. Igatahes leiutas ta täna viisi, kuidas üle 40 kilo kaaluvad ehitusplaadid pööningule saada. Ehitas mingise renni nende lohistamiseks ja… Hull, noh!

Kas ma muidu mainisin, et mees ehitab endale pööningule töötuba? See on tal selline niisama nokitsemine kuniks massiivsemaid ehitustöid saame tegema hakata. Muidu üldiselt on ainus tänavune kriitiline töö, mis tuleb ära teha, parkla ehitus. Meil ei kannata õue peal eriti autosid parkida, sest maa on savine ja vähimagi vihmaga jääme siia lihtsalt kinni.

Mul on viimane vaba nädal, järgmisest nädalast alates olen päriselt tööga hõivatud. Vist. Lepingut veel ei ole, aga igasugu tähtsad korralduslikud toimingud on juba tehtud. Et kas ma pabistan ka? Mhmh. Mõtle ikka, kui ma osutun nii turakaks, et ei saa hakkama ja põrun täiega?! Mees arvab, et see ei ole võimalik. Ise ma unistan sellest, et see töö mulle hullusti meeldima hakkaks.

Leave a Reply