Killud

Sõitsime reedel Tallinnas mööda Pärnu maanteed ja ma panin tee ääres tähele ühte raskestihääldatava nimega sisustusäri. Ütlesin selle nime mitu korda kõva häälega välja ja… noh, päev hiljem hakkasid nii näoraamat kui chrome´i brauser  ja telefonis sisselogitud instagrami konto mulle muudkui seda firmat ette loopima.

Sa ikka teadsid, et meie telefonid kuulavad meid pealt?

Mul on sarnast asja varem ka juhtunud, aga vahepeal ikka nagu unustan ära, et telefonid meie kohta infot korjavad. Mrt tegi nüüd proovi mõttes testi ja hüüdis autos mitu korda valju häälega “Victorias secret!” Eks ikka ise tellime endale omad reklaamid. Kui tahad helgemat elu, siis hüüata aeg-ajalt telefoni kuuldes midagi ilusat 🙂

Siri ka vahel ärkab me telefonides lambist üles ja kukub seletama. Ta teinekord tõlgendab mõne jutukatke endale tuttaval viisil ja hakkab igast asju pärima suvalisel hetkel. No siis me peame talle ütlema, et sina ole vait. Muidu ta on täitsa lahe tibi (mu telefonis on mees, höhö) ja täidab kuulekalt mehe käske, kui see ütleb, et Hei Siri, call my son või siis wake me up at seven a´clock. Iga kord, kui kuulen ja näen Sirit toimetamas, mõtlen, et on ikka ulme. Kui keegi oleks mulle kaheksakümnendatel ütelnud, et telefonilt saab igast asju küsida või telefonile saab käske anda ja ta teeb ka, ma oleks selle ütleja küll puu taha saatnud.

Laupäev oli isegi natuke laupäeva moodi. Hommikusel kõnniringil me imelises linnas nägin suurt hulka haigruid meres kössitamas. Nad sedasi tardunult tuulise mere servas seistes näevad kuidagi sürreaalsed välja. Ja tontlikud. Aga peale kõndimist ma käisin käppelt poes ära ja küpsetasin kohupiimavormi. Pärast tegin veel ühe jutiga kaks pannitäit seemneleivakesi. Sellised mõnusad koduasjad ja pikk-pikk kohvitamine oli kuni mees läks kolledžisse loenguid andma ja ma sain õppima hakata.

Mul oli tänaseks päevaks planeeritud helitöötluse kodutöö valmis tegemine ja ainedidaktikas tunnikavade koostamine ja imekombel jõudsin peaaegu kõik ka tehtud. Eile kuulasin mitu tundi helitöötluse loengut järele, sest meil selle loengu ajal oli tunniplaanis üks teine aine. Õhtuks olin mitmetunnisest kuulamisest ja konspekteerimisest nii väsinud ja tüdinenud, et ei uskunud üldse, et suudaksin sel nädalavahetusel ka kodutöö valmis teha ja esitada. Suutsin! See oli täiega lõbus tegemine. Kõigepealt rääkisin teksti sisse, väikese dialoogi seenemetsas. Siis puhastasin heli ära ja muutsin hääled selliseks, et üks on laps ja teine vanaema. Linnulaulu panin taustaks kaks erinevat rida ja kõige lõppu veel maanteelt kostva autode müra. Mees tegi samal ajal oma heliklippi metsas sae kasutamise õpetusest. Ta loengut kuulama ei pidanud, sest on helitöötlust varem õppinud.

Igatahes on heliga mängimine palju mõnusam tegevus kui pilditöötlus. Ütleb naine, kes kunagi oli fotograaf…

Ainedidaktikas jõudsin LePlanneriga kolm tobedat tunnikava teha, aga neile mõistlikku sisu luua ja hindamist välja töötada ei jõudnud. Nädala sees pean tegema, sest reedel on tähtaeg.

Möödunud reedel, kui väsinult Haapsalu koju jõudsime, pidin veel oma blogi põhjal koostatud ajakirjaartikli läbi lugema ja parandama ja häda pärast sain sellegi tehtud. Ajakirjanik pidi ära sõitma ja mul olid ülevaatamiseks vaid loetud tunnid. Hea nali on see, et kui olin parandused ära saatnud, palusin täpsustada, et mis ajakiri see õieti on, sest ma polnud tollest varem kuulnud. Selgus, et ühe suure meditsiinifirma üllitis, mida varem andis välja Äripäeva kirjastus, aga nüüd on neil uus väljaandja ja uus peatoimetaja. See ajakiri on suunatud apteekritele ja arstidele. Noh, tore on. Mõtlesin, et ei tea, kas jääb see number ehk uuele toimetajale esimeseks ja viimaseks, sest mu blogi põhjal kirjutas ta suure loo süsivesikutevaesest toitumisest ja sellest, kuidas see ikka aitab diabeetikul tervist hoida ja ravimeid vähendada… Retseptidega ja puha. Vist ei too see firma siiski diabeediravimeid maale, vaid mingit tehnikat ja tarvikuid, ehk siis ikkagi on lootust, et ei lasta uut toimetajat kohe lahti äritegevuse õõnestamise tõttu?

Sain just arengu ja õppimise toetamise aine õppejõult tagasiside viimasele testile, mille loengus tegime. Viis punkti viiest. Imedeime 🙂

Ilmad on külmaks läinud. Haapsalu kodu veranda ääres on mu armas saialillede rida vajunud külmast kõveraks. Mõned õied ikkagi veel on ja ma ei kiskunud neid üles, sest äkki juhtub, et läheb uuesti soojaks ja ärkavad jälle ellu? Lödistasin täna nende peade kohal kuuma veega, pesin aknad porist puhtaks. See on ikka päris pöörane, kuidas meie akende peale autorataste alt soppa lendab. Üks aken ei paistnud enam läbigi. Ma seal midagi aknapesuvahendit ei kasuta, aga päris tihti pean sooja veega üle käima, et me hurtsik vähe kobedam välja näeks.

Leave a Reply