Ühe koolipäeva vegetaarne lõuna

Pole aega kirjutada, aga tahaks kangesti jagada ühe tavalise Rootsi põhikooli ühe päeva lõunasöögivalikut, seekord siis vegetaarsed toidud. Ja see pole veel kõik. Kangesti tahaks neid näidata mõnele kaasmaalasele, kelle arvates meie laste koolitoit on Läänemeremaade parim. No need meie säilitusaines leotatud sinised kartulid… Täitsin ükspäev e-koolis koolitoidu küsitlust, mille toitlustaja korraldas ja olin võrdlemisi kriitiline. Meil mõeldakse ainult rahale, Rootsis mõeldakse laste tervisele.

12278196_10204506468615929_1448004201_n

12305793_10204506469055940_809614599_n

12311984_10204506469255945_2130554389_n

12312367_10204506467855910_1037934241_n

12319223_10204506468535927_221286196_n

12319693_10204506468295921_627578865_n

12319756_10204506468055915_2049096509_n

12325061_10204506468135917_1227848568_n

12325341_10204506468935937_1095597947_n

Suured tänud armsale sõbrale, kes viitsis oma koolis lõunasööke pildistada! Ootan järge!

EDIT: Võrdluseks ütlen, et meie lapse koolis on lõunasöögi juurde arvatud aedvilja või toorsalatit 80 grammi per nägu ja enamasti on see üks ainuke salat, valida pole midagi.

9 kommentaari to “Ühe koolipäeva vegetaarne lõuna”

  1. Raili ütleb:

    Japp, nii ongi 🙂 Kusjuures kehtib totaalne suhkrukeeld, nii lasteaedades kui koolides. Ei mingeid magustoite vöi komme ja jäätist jmt, kui on synnipäevad. Sel puhul meisterdavad klassikaaslased väikese kingituse, laulavad synnipäevalapsele jne. Söökide sisse ei panda kunagi suhkrut ja lasteaias kypsetati alati ise leiba, kuna poeleivad on magusad. Rikkalik salatibuffee on alati löunasöögi juures ja isegi meie skeptikust poeg kuhjab koolis mönuga rohelust endale sisse, lastele ju ei meeldi igast segatud värgid, nad peavad ise valida saama. 🙂

  2. Maire ütleb:

    Kuule, tee nende piltidega üks postitus FB-sse! Las vaatavad ja imestavad. Seal FB-s ju mitu sellist, kes peaks seda nägema.

  3. ylle ütleb:

    Ma postitan FB-sse need pildid siis kui olen rohkem infi saanud. Näiteks koolilõuna maksumus ja kes maksab. Lapsed ja õpetajad igatahes ei maksa, seda ma tean.

  4. ylle ütleb:

    Eile kirjutasin e-kooli lapsevanemate listi üleskutse lastele selgitustööd teha, et solgitud kartuleid ei söödaks. Täna öösel oli sinna ilmunud teade meie kooli toitlustajalt selle kohta, et kartulid nüüd solkimata kujul kooli saabuvad. Kopeerin selle siia muutmata kujul:
    Hea koostööpartner!
    Meie viimases pöördusime säilitusainevaba kartuli teemal, andsime teada, et käivitame Viljandi koolides 26. oktoobril paar nädalat kestva testperioodi, mille käigus katsetame tööprotseduuri ümberkorraldust selliselt, et oleks võimalik loobuda sulfiteeritud kartuli kasutamisest.
    Analüüsisime koostöös oma juurviljatarnija, ettevõtte tootearendusjuhi ning Viljandi koolide esindajatega toote kvaliteeti ja tarnekindlust, et alustada sammhaaval üleminekut sulfiteerimata kartuli kasutamisele ka kõigis teistes koolides ja lasteaedades.
    Tänaseks on pilootprojekt lõppenud, mille tulemusena saavad nüüdsest kõik ettevõtte teenindatavad Viljandi ja Lõuna-Eesti koolid ja lasteaiad säilitusainevaba kartulit.
    Leidsime sulfiteerimata kartulite tarnimislahenduse ka Tallinna, Harjumaa, Järvamaa ja Raplamaa lasteasutustele, mistõttu on alates 2. detsembrist kõikides Daily teenindavates koolides ja lasteaedades kasutusel sulfiteerimata kartul,

  5. Raili ütleb:

    Yks huvitav asi veel..ma ei tea praktiliselt mitte yhtegi alla 40-aastast rootslast, kellel oleks hammastes auke olnud vaja parandada. Päriselt ka! Kusjuures kontrollis käivad nad vägagi korralikult, aastas korra kindlasti! Nii et lördagsgodis vöi mitte, aga Eestis käivad ju lasteaialapsed, koolilastest rääkimata, hambaarsti juures auke parandamas. 😉 kusjuures lapsed kutsutakse siin kontrolli al 4 eluaastast (vöi oli see veel varem) kord aastas.

  6. ylle ütleb:

    Kui vaadata meie lasteaia menüüd (vt näiteks meie linna Kellukese oma, see on kodulehel olemas), siis seal on peamiselt suhkur ja süsivesikud. Lasteaialaps sööb kolm sööki lasteaias ja kodus tööpäeviti enamasti mitte või ainult õhtul natuke. Toidu kvaliteet siin kindlasti mängib rolli. Ja muidugi hügieen ka. Rootsi lapsed söövad kommi laupäeviti ja küürivad siis hambad puhtaks. Meie lapsed pistavad maiust iga päev.

  7. ylle ütleb:

    Seda ka veel, et meie keskealine kasvas nõukaajal, ei olnud siis “söödavat” hambapastat saada ega olnud paljudel ka kodus veevärki. Meil näiteks ei olnud vett sees kui kasvasime, väga hästi mäletan, et õhtuti ei pesnud hambaid, sest solgiämber oli täis ja üldse oli rõve pesukaussi sülitada. Alles milllalgi teismelisena muutus hammaste pesemine tähtsaks, aga solgiämbriprobleemid jätkusid.

  8. Raili ütleb:

    Jah, olid ikka ajad!!!! Tänapäeva noortel lastevanematel ei ole aga mingeid vabandusi, et mitte oma lapsi öhtul/hommikul hambaid pesema kupatada. 😉

  9. Bianka ütleb:

    Võib-olla on tõesti tänapäeva rootsi kõikides koolides selline tervislik menuüü (mul hakkasid kohe neelud käima), aga mu rootslasest väimehe toitumisharjumused, mis ta kodunt kaasa on saanud, koosnevad suures osas saiatoodetest nagu võikud, pannkoogid või kaneelisaiakesed ja muudest süsivesikutest. Tema oli meie laste peresse Nutella, krõpsude ja Coca-Cola “maaletooja”. Hoopis mina katsun laste menüüd kallutada tervislikkuse suunas. Suurem laps on oma koolitoiduga väga rahul, minu arust selline mõnus eestimaine värk, ja iga päev on vitamiiniamps, olgu siis puuvili või mingi aedvili.

    Mina selle rootsi mudelisse küll nii väga ei usu. Väimees arvab, et tema lapsed peavad saama sedasama rõõmu, nagu tema ise lapsepõlves. St. laupäeval antakse terve pakk komme lapsele kätte. Mul tõusevad selle peale ihukarvad püsti, mina eelistan igatahes üks komm päevas süsteemi. Lapsed lihtsalt ei nõustu elama ilma kommita ja see on üks suur mõjutusvahend. Kui sa oled hea laps, siis saad kommi 🙂

    Hambaid pestakse küll hoolega ja auke hammastes lastel ei ole. Väimehe kohta seda paraku öelda ei saa, nagu paljud mehed, kardab-väldib ka tema hambaarsti viimase võimaluseni 😛

Leave a Reply