Hullult mõnus ikka, kui peale rämedalt rasket töönädalat saabub äkki üks täiesti vaba päev. Eile oli mul küll ka siiski õhtupoolik vaba, sest loeng kestis ainult pool päeva. Mrt oli keset päeva laskevõistlustel ja õhtul sõitsime väikese poja sünnipäevale. Me oleme vist tõesti vanaks saanud, kui laps on juba 26. Olin töönädalast nii väsinud, et juba kella üheksa paiku hakkasin tuututama, et sõidaks äkki koju. Oli muidugi ka variant jääda laste juurde, sest meil seal oma voodi alles ja puha, aga tahtsin oma ainsal puhkepäeval ärgata kodus, et päev oleks võimalikult pikk. Kella kümne paiku veeresime kodu poole ja südaööl sain magama.
Kell oli juba kaheksa läbi, kui täna hommikul ärkasime. Me muidu oleme harjunud tõusma kella kuue paiku, aga eilne õhtu venis vähe pikemaks ja väsimus oli suur. Mrt tegi oma jooksu ja ma kõndisin metsaringi, mille järel hakkasin kohe õues roose retsima. Olen roosiheki lõikamist aina edasi lükanud, paar aastat tagasi juba võinuks suurema lõikuse teha. Täna siis tõmbasin tänava poolt maha kõik oksad, mis olid ennast läbi aia ajanud ja pealt võtsin nii palju maha, et oleks enam-vähem aia kõrgune. Kuivanud oksi jäi vist nats veel sisse siiski, ei saanud päris hästi aru, mis elus või mis kutu, sest hekil eriti pungi pole veel. Oksi sai nii palju, et kõik ei mahtunudki kärusse, mees peab vahepeal ühe treti tegema jäätmejaama. Oksahunnik jäi ka õuele ja väiksemad roosid on kõik veel lõikamata. Mrt käis vahepeal pildistamas, kui seal rassisin.
Ma ei tea, mis päikesevalguse jutt tal piltidele tuli, mingi aura vist 
Tänava poolt jäi aiatagune päris tühi ja kole võrkaed paistab jälle koledasti välja. Eks ta hakkab kohe jälle kasvama, vähemalt ei ole vanad oksad vastu maad ega turrita sõiduteeni. Rohelise plastist peenrapiirde tõmbasin hoovi poolt ära, aga aia äärest seda kätte ei saa, sest on osaliselt juurte all kinni. Mul oli see mulla sisse peidetud, aga millalgi ikkagi kerkis maast välja, mis on nõme. Kuna roosiheki sees nagunii jälle naat kasvab, ei ole sellel umbrohupiirdel enam tegelikult ka mingit mõtet. Ei teagi, kuidas ülejäänud jubeduse sealt kätte saaks, võibolla peaks tänava poolt kangutama.
Ostsin omale ükspäev Magaziinist järjekordsed vuhvlid prillid. Arvutiga töötamiseks idekad ja eriti tiirus kasutamiseks, sest on lihtsalt ühed kerged plastmassist käkid. Raamatu lugemiseks on mul ikka ühed pärisprillid ka, mis täpselt mu silmade järgi tehtud. Aga uued vuhvlid käkid on mu meelest täitsa ilusad:
Vaata, ma olen niivõrd vana juba
Õues on ilus. Istusime terrassil ja lasime päikesel ennast küpsetada. Grill käib, liha on varsti valmis, seened ootavad oma järge. Mul ei ole vähimatki kavatsust täna mingit palgatööd teha.