Maalritöö

Olen juba mõnda aega hoogu võtnud, et suvila vana kaev üle värvida ja korda teha ka maja hommikupoolne sein. See on tol putkal ainus sein, mille värv on kõvasti kahjustada saanud vihmas ja päikeses. Kuna värv oli seinalt osaliselt maha kulunud, siis haakis sinna igasugune mustus ja enne, kui seinale uus värv peale panna, tuli see kindlasti puhtaks pesta. Kuna meil nüüd veevärk on, osutus võimalikuks sein survepesuriga üle käia. Mrt laenas survepesurit me poistelt ja uhas üleeile seina veega üle. Lihtsalt uhamisest siiski ei piisanud, sopavesi küll alla voolas aga värvijäänused ja suurem mustus tuli seinalt maha siiski ainult siis, kui voolikuots oli peaaegu vastu seina.

Pärast pesu jäi maja ruuduline, sest värv tuli maha ebaühtlaselt. Ostsime küll oranži värvi ka ära, aga sel korral seina üle võõbata ei jõudnud. Jõudsin ilusaks värvida me vana kaevu ja maja alumise aknaraami koos liistudega selle ümber. Seinalt värvi maha võttes said peaaegu värvituks ka aknaraamid ja nende värv tuli taastada. Ma peaaegu ei usu, et seal tudiseva redeli peal kõõlusin, aga seda ma igatahes tegin. Eks ma kardan ju kõrgust ja ega mu vananev kere ei ole ju ka enam nii heas füüsilises vormis, et suudaksin ei tea kuhu ronida, hommikul ennast madratsiltki püsti ajada on raske.

Aken enne värvimist:

Ja pärast värvimist:

Kaev enne:

Ja pärast:

Õhtul kõndisime veel suure ringi, mida Liiva küla ringiks kutsume, kuigi selle nimega küla seal enam ei ole. Meri oli viimasel ajal olnud külm, sellepärast ei hakanud ujumisriideid selga panema ega rätikuid kaasa võtma. Läks siiski nii, et mees tegi oma traditsioonilise PTU ja minagi ei suutnud mere kutsele vastu panna ja käisin kleidis ujumas. Võinuksin muidugi ka ennast paljaks koorida, aga mõtlesin, et äkki mõni laps või keegi satub samal ajal randa ja ma olen üldiselt seda meelt, et eriti väikeseid tüdrukuid ei maksa šokeerida tolle kauge vormitu perspektiiviga. Niisiis, ujusin kleidis ja see oli päris mõnna. Kuna koju oli meil sealt veel paar kilti kõndida, siis võtsin pärast siiski märjalt laperdava kleidi seljast ja tõmbasin kuivad retuusid jalga ja pluusi peale. Selle aasta esimene ujumine on mulgi nüüd igatahes tehtud.

Oli imeline vaikne soe õhtu ja mul oli hirmsasti vaja saada üks pilt, kus rannakarjamaa ka otsapidi peal. Sai seegi tehtud.

Ilm on lämbe, küllap tuleb nüüd mõni suplus ka Haapsalus, kus vesi peaks hulka soojem olema kui meil seal saare põhjarannikul, kuhu lained sügavalt merepõhjast aina külma vett peale viskavad.

Leave a Reply