Toodan siis

Värk on selline, et kui juba laps hakkab ütlema, et tooda midagi blogisse ka, siis tuleb teha. Ma ei tea, kuhu kõik aeg kaob, kui ometigi ei pea ma ikka veel ennast igal argipäeval tööle vedama. Ärkan kell seitse või hiljemalt pool kaheksa, esimene tund kulub alati kohvitamisele ja uudiste lugemisele. Siis vean ennast välja kõndima, millele kulub koos pesus käimisega kuni kaks tundi. Kõnd jääb ära ainult siis, kui teed on kiilakad. Täna käisin kõnni asemel metsas suusatamas. Siis ma kas hakkan lõunaks süüa tegema või mökutan niisama (koon, loen, mukin jne) kuni mehel saabub lõunaaeg ja läheme kultrasse sööma (tore buffet, kus saab kühveldada köögivilja ja liha). Peale lõunasööki teen kodus ühe kohvi ja jällegi loen või õpin erialavärki. Täna hakkan kevadsemestri kursusi planeerima. Sellisele töötamisele ma küll liialt aega ei kuluta, sest kohe on õhtu ja siis vahin mingeid seepe 😀

Kas pole tore elukorraldus?

Veits pime hommikuhämaruses pilt suusarajalt. Need suusad on üle 20 aasta vanad, Mardile kooliajal ostsime.

Peab siiski ütlema, et see tore elukorraldus on mu ära tüüdanud, mistõttu olen jälle hakanud CV-sid saatma vasakule ja paremale. Mul on kevadsemestril ainult kaks kursust õpetada ja osad loengud laupäevade peal, mistõttu keskmiselt paar poolikut tööpäeva kuus mul kulub ainult sellele hobi tüüpi tegevusele ja võiksin isegi täisajaga mujal töötada. Ausalt, mul on kodus lihtsalt igav ja tahan inimeste sekka pääseda väheke sagedamini. Olen hakanud igatsema kollektiivi kuulumist ja tähendusega tööd. Õppejõu amet on vägagi hurmav, aga tõesti nii vähese koormusega ei ole see mingi töö. Palka tahaks ka nagu saada. Ma pole küll pidanud veel oma säästude kallale minema, aga kui sedasi jätkame, siis hurtsiku uuendamine jääb väga pikaks ajaks venima.

Eile käisid meie uisud terituses, neid on ehk ka lootust tänavu rohkem pruukida. Viigi peal oleme käinud ainult ühe korra ja enne seda Ruthi tänavas suurepärasel eraliuväljal. Viigil on see jama, et pool rada on ok, aga kui tahaks tervet ringi sõita, siis vahepeal tulevad ette hullud konarused, mida minusugune kipub läbima kõhuli. Noh, ma pole veel tänavu kukkunud kordagi, aga küll see tuleb.

Sel esimesel uisutamisel oli mul kõvasti veini sees, olime lapselapse sünnipäeval.
Pühapäeval paterdasime viigil.

Mees tegi ükspäev drooniga pilte, siin on mõned vaated koduaiast:

Krahviaia uisuplats ka paistab, see on meie tänava otsas.
Tagalaht ja Konnaküla
Eeslahe vaade üle linna.

Eile olime Lucast hoidmas kuni Ruthi käis Sassuga ujumistrennis. Hoidmine nägi välja nii, et mehike magas 2,5 tundi ja ainult paarkümmend minutit me saime temaga suhelda. Laste juures käimine mõjub mulle alati teraapiliselt, alati pärast seda on mul hea sügav ööuni. Muidu üldiselt ikka kipub paar ööd nädalas olema nii, et magamine ei taha mitte kuidagi peale tulla ja siis veedan paar-kolm tundi keset ööd lugemisega.

Peale ärkamist

Eile hommikul sai Mrt lastega perearsti ukse taga kokku ja kui mehikesed sisse kutsuti, siis arst küsis, kas vanaisa tahab ka kaasa tulla 😀 Ta ei taht.

Mis sellesse vanaisasse puutub, siis eile sattusime fotoäri ukse taga Olekaga kokku ja ta küsis Mrt-lt, et oled see ikka sina või 😀 St et hetkeks ilmselt kahtles, kas on mees või poeg, sest no tõesti – kui mees habeme maha ajab ja rõõmsad prillid ette paneb, näeb ta jätkuvalt välja nagu 25. Neid on Kmr-iga viimasel ajal palju segi aetud, no lihtsalt naljakas. Üks klient küsis bensukas lapse käest, et noh, sa polegi Haapsalus või. Mille peale laps ütles, et ajad mind vist isaga segamini. Kui nad kõrvuti seisavad ja lapsel on habe, siis on nende vanused tõepoolest määratlematud.

Eluke on meil siin uues linnas mõnusalt aeglane. Siiani imestame, et ka nii võib. Et mees ei peagi jooksma ühest töökohast teise, ta telefon ei helise katkematult, keegi ei rebi teda kuhugi poole. Mehe uus töö on mõnusalt loominguline ja vaba, palju on tudengitega suhtlemist ja üksjagu ka koosolekuid, aga midagi igavat ei ole veel ette tulnud. Aineid on tal ka parajas koguses anda. Klaveri õppimine jätkub endise hooga, homme on selle aasta esimene tund. Ta on siin vahepeal palju harjutanud ja usun, et õpetaja üllatub. Vaat et sihukest karukäppa on ka võimalik klaverit mängima õpetada.

Lõpetuseks näitan imelisi roose, mille Ruthile lapse sünnipäevaks viisime. Need olid selveris allahinnatud mingi 3,99 peale ja nägid välja sellised, et kohe hakkavad lõppema, no ilmselgelt halvasti koheldud lilled. Aga ma polnud varem nii suurt kimpu üldse näinud ja värv oli imeline, mistõttu ostsin ikkagi, et äkki annab neid üles kloppida ja vaata vaid:

Ämm sünnipäeval neid ka veel töötles ja kestsid küll.

Majanduselu on selline, et kuna elekter teeb siin vahepeal hinnaüllatusi, siis loobusime teise kodu lepingust ja Kmr võttis selle üle. Meie enda elektriarve ei olnud märkimisväärne, kuigi kaks korda suurem siiski kui novembris ja sissetulekud on sellised, et mingile arveabile meil õigust pole. Aga lapsel on suur maja pidada ja tema arve ehmatas küll ära. Imekombel laekus täna talle juba selle eest ka kompensatsioon.

Inimesed ei saa üldse aru, millest kõrge elektrihind tuleb ja süüdistavad praegust valitsust. Igasuguseid populistlikke kirjatükke jagatakse, lihtsalt piinlik. Samas on ju võimalik näha, et Eesti pole mingi erand, terve Euroopa on praegu hädas. Pealegi ei ole ma üldse nõus sellega, et kõigile peaks kõrge elektrihinna kompenseerima. Okei, et ma ehmusin ka ära kui detsembri arvet nägin, aga selle 224 eurot me suudame ju ometi ise maksta. Jälgin nüüd kogu aeg börsihindu (vt siit), et mis kell pesumasin käima panna või kas on sobiv päev millegi ahjus küpsetamiseks, duširuumi põrandasoojust keerasin ka maha. Tõime omale kuumaõhufritüüri, millega suurema osa sööke teeme, saab kiiresti ja tervislikult. Nii et jah, meie siin tuleme esialgu toime, veel ei ole põhjust hädaldada. Aga tööd ja palka tahaksin küll rohkem.

P.S. Ülihea, et kevadel oma äri ära lõpetasime. Detsembri elektriarvet seal ruumides ei oleks me suutnud maksta ja see oleks nagunii me putkale lõpu teinud.

4 kommentaari to “Toodan siis”

  1. Maire ütleb:

    Meil oli detsembri arve 183.- Selle sees on kaks soojaveeboilerit (teine lapikojas) ja üks põrandaküte (kütmine ajatatud), lisaks siis köögi külmik ja kodumasinad. Lapikojas on mõlemad põrandakütted välja lülitatud ja kuna me ka hindu hoolega jälgime, siis nii nõudepesumasin kui ka pesumasin läheb tavaliselt käima keset ööd, kui hind odavam. Võtsime ka otsuse, et elektripliiti ei kasuta, tegime kõik söögid ahjus pärast kütmist või pliidil. Algul ehmatas meidki see arve ära, aga nähes, mis numbrid teistel on, siis läks meil ikka väga hästi veel. Täna Soome teatas, et kõrged hinnad kehtivad ilmselt kevadeni ja siis meil ju samuti. Mida teeb selle peale mikroettevõtja? Loomulikult jätab omale palga maksmata kuni on kasulikum vähem teenida 🙂 Me ka detsembri eest toetust ei saa, aga kui ma endale oma firmast palka ei tee, siis saame vist napilt toetusepiiri sisse jääda. Eks siis näis, milline jaanuari arve tuleb ja kas on mõtet toetust taotleda. Väga koomiline olukord on tekkinud küll – Riigikogu liige saab 3500 netos ja elektriarve 2000.- – üle poole palgast, kuna elektriküte. Nii et praegu pole vahet, kas sul on suur või väike palk, sest ka rikkad nutavad (a’la Neeruti mõis). Muide, septembri alguses soovitas Sutter meedias minna inimestel üle fikseeritud hinnaga paketile, aga enamus ei läinud, sest siiani börsihind olnud odavam ja keegi ei osanud arvata, et see hinnahüpe nii suur tuleb. Samas Eesti Energia on see, kes on börsil, mitte meie kui lõpptarbijad ja kuna EEle on sisseostuhind nii kõrge, siis nüüd nad maksavad fikspakettide eest ülejäänud osa ise. Nii et pole kerge ka elektrimüüjatel, aga ükskõik mis, peaasi, et sõda ei tuleks, küll siis saab eluga hakkama.

  2. Katrin ütleb:

    Tere! Nordpooli kellaajad pidid meie kohaliku ajaga tunni võrra nihkes olema. Kas see nii on, pole uurinud. Ise kasutan elektrikell.ee lehte.

  3. Ülle ütleb:

    Ma seda elektrikella lehte ei teadnudki. Vaatasin, et see on endise EE juhatuse esimehe firma leht, mis võtab andmed Eleringi LIVE portaalist ja see omakorda ikkagi Nordpoolilt. Nordpooli lehe võlu on selles, et seal näeb perioodi pikemalt ette ja huvitav on ka võrrelda, kuidas teistes riikides on. Kellaaeg on seal CET/CEST, millest me peame Eestis praegu ühe tunni maha võtma (CET). Kui läheme suveajale, siis arvestame CEST-i järgi. Võrdlesin praegu ja tundub, et elektrikella hinnad on ka tunni võrra nihkes.

Leave a Reply