Mees läks katki

Sättisime ennast hommikul kõndima minema ja mõtlesime, et viime ühe soojaga pakendid ära. Mees hakkas kraanikausi alt purki võtma ja siis see juhtus – tõmbas oma sõrmed katki mööda vaasi serva. Klaas lõikas nagu žilett, tükid väljas, nahatükid jäid vaasi serva külge. Mismoodi või millal vana suur lillevaas kraanikausi all katki läks, ei tea me kumbki. Igatahes kildudeks ta oli ja katkine serv seal ohvrit varitses.

Verd tuli mis hirmus ja saime üsna ruttu aru, et tuleb EMO-sse minna. Selgusid ka majapidamise puudujäägid – meil oli ainult plaastreid, aga ei mingeid sidemeid ega puhastusvahendeid. Tõin autost esmaabikoti, kust kulutasime ära kaks rulli sidet. Noh. Ja siis läksimegi kõndima – pakendikonteineri kaudu EMO-sse ja sealt apteeki ja siis kohe koju tagasi.

Üks sõrm sai paar õmblust ja teisele pandi need plaastrid, mis õmblemist asendavad. Mitu päeva ei tohi sõrmi kõverdada. Ja nagu pildilt näha, on vigastatud parem käsi, mis tähendab, et kirjutada ei saa ja isegi arvuti kasutamine on takistatud.

Mul sai ooteruumis üksjagu nalja, sest ajasin seal juttu valvetöötajaga, kes arvas, et Mrt on minu poeg. Midagi uut selles muidugi pole, et inimesed mu 46-aastast 26-aastaseks peavad. Sain lugusid rääkida. Ma alati teen seda, muidu inimene, kes mind mu mehe emaks on nimetanud, tunneb ennast halvasti. Proua vabandas segadust sellega, et meil olid maskid ees. Noh, jah. Mehel on maski kohal prillid, mis ta kortse varjavad, mul olid silmad värvimata, sest erakorraliselt majast välja jooksin ja laud on mul üsnagi silmade peal viimasel ajal, mis rõhutab vananemist. Ära kunagi lahku majast meikimata, naine! Sest tegelikult tekitab see mulle alati halba tunnet, kui mu vananemisele sedasi tähelepanu juhitakse. Tean küll, et mu mees näeb oma vanuse kohta patoloogiliselt noor välja, aga mu jaoks on sarnane olukord ikkagi stigmatiseerimine.

A pole vaja tänitada, et “ise valisid sellise elu 26 aastat tagasi.” Kust mina võisin teada, et mu mees ei vanane?

Leave a Reply