Ei teagi kuidas seda asja nimetada. Kuna suures koogivormis küpsetasin, siis leian, et kook on ta õige nimi. Mõtte sain rootslaste ajakirjast Matkärlek, aga mul nii kena kõrget vormi polnud, kuhu mitu kihti üksteise otsa ajada saaks ja pealegi unustasin spinati ostmata, selle asemel kahmasin rohelist oma peenrast. Punast osa on rohkem, sest kui juba kilose forellihakkliha üles sulatasin, pidi selle ka ära realiseerima.
Eriti lahmakas lahtikäiv koogivorm. Klaasvormi ei tihanud võtta, sest kartsin, et tainas kerkib üle ääre.
Värve jäi vähevõitu, rohelist oleks võinud kõvasti rohkem taignasse uhada. Eriti tilli, selle maitse võiks olla veelgi tugevam.
KAHE KALA KOOK
Roheline-valge hakkliha:
400 g tursafileed (mul oli külmutatud filee, lasin selle koos nahaga köögikombainis peeneks)
suur peotäis rukkolat
suur peotäis värsket tilli
2 muna
1 dl vahukoort
1 tl fiberhuski
1 tl soola
musta pipart
Punane hakkliha:
1 kg forellihakkliha (Muhu kalapoest saab)
2 muna
1 dl vahukoort
2 spl fiberhuski
2 tl suitsupaprikapulbrit (oli kuskilt ökopoest meile koju sattunud)
1,5 tl soola (vist läks liiga palju)
musta pipart
Mõlemad hakklihasegud tegin eraldi nõudes valmis, vormi määrisin võiga ja siis plätserdasin taignad sinna sisse laiali. Punane on kõige all, siis valge ja siis veel üks kiht punast. Küpses 220 kraadiga 35 minutit.
Mulle hästi maitseb tursk siin sees. Teinekord peaks ikkagi proovima nii, et mõlemat kala on võrdselt, praegu punane kala domineerib ja tasakaal on nats paigast ära. Siiski meenutab see söök mulle toda kahe kalaga sitsiiliapärast rooga, mida Pariisis sõin. Seal oli tursk ja lõhe kokku pandud võrdsetes osades, kenad tükikesed.
Ma pidevalt panen tähele, et rootslased oskavad oma retseptid jube keeruliseks ajada. Kohati jääb tunne, et püütakse teistele mulje jätta, et vaadake, kus ma nüüd alles leiutasin keerulise asja, ega see nüüd kerge järele teha pole, aga mina olen väga duktig ja mõtlesin selle välja. No näiteks kui nad seemneleibu teevad, neid krõbekaid, siis käib üks tundide viisi ahjus kuivatamine neil. No milleks? Saab ju poole tunniga või vähemagagi lihtsalt küpsetada leivukesi pöördõhuga. Pole isegi muna vaja taignasse panna, sest linaseemned hoiavad kogu kraami koos. Igasugu imeasju nad panevad sinna sisse, ikka fiberhusk peab igal pool olema, kuigi absull seda leivukeste sisse pole vaja. Nüüd selle kalavormiga nad jälle leiutavad mis hirmus ja ma püüan küll mõista, et paté ja nii, et nagu peenem värk, aga aru ma ei saa, mida see asi peaks poolteist tundi ahjus tegema? Ja osa aega fooliumi all? Ja veevannis ka veel! Ei ole ju vaja, kui võib lihtviisiliselt selle vormi 35 minutiga valmis küpsetada. Loogika nagu puudub.
Ahh, ma olen lihtne maakas 😀