Eile:
Ja täna:
Nagu näete, meeldib meile jätkuvalt hästi süüa, väga meeldib. Täna hommikul juhtus see, et astusin lirtsuvale esikuvaibale, mis oli endasse imenud üksjagu kõrvitsat. Kahju küll, aga me kõige suurem kõrvits oli “plahvatanud”. Ei pane ju tähele, millal riknemise protsess algab, sest see algab reeglina seestpoolt ja kui välised tundemärgid ilmnema hakkavad, on kõrvits juba plöta mis plöta. Seda suurt kõrvitsat plaanisin ämmaga poolitada, see jääb nüüd ära ja kahjuks pean teatama, et kõrvitsaid meil rohkem jagamiseks ei olegi. Üks keskmine ja üks väga tilluke kõrvits on veel järel ja nende konsumeerimisega tuleme ise toime.
Vaatamata ootamatutele olmetegevustele nagu esiku küürimine ja vaiba pesemine läksin ikkagi oma 8-kilomeetrisele kiirkõnniringile. Ilm oli esiotsa selline, et peaaegu kinnisilmi liikusin, tuiskas näkku ja tuul lõi hinge kinni. Pärastpoole tõmbas raju väheke tagasi ja tuulele keerasin selja, mistap kokkuvõttes ikkagi väga mõnus tripp.
Selle pooleteise tunniga, mis mina väljas paarutasin, oli mees jõudnud tükeldada 7 kilo kõrvitsat. Panustasin omalt poolt salati keetmisega. Kallis lõbu see kõrvitsasalat, sest suhkrupõlgurid nagu siin oleme keedame kõrvitsasalatit erütritooliga, täna läks seda ära peaaegu kaks kilo. Nüüd peaks salatit mõneks ajaks jätkuma.
Pean tunnistama, et mulle meeldib marineerida.
Võtsin nüüd mõneks ajaks puhkeasendi, tegin omale tassikese kofeiinivaba kohvi ja haarasin kõrvale tükikese torti. Suutsin tordist süüa ainult kaks ampsu, sest no ei lähe sisse lihtsalt. Magusaga on mul üldse selline lugu, et mingit vajadust mul selle järele pole ja kui kõht on täis, siis ei lähegi magusad ampsud enam alla. Tänasest esimesest söögikorrast on möödas ainult kolm tundi, sellepärast on kõht alles kõvasti täis ja maiustamine ei lähe mitte. Vist on see nüüd küll üks ketoosi tunnus, et päev otsa võin söömata olla, kõht lihtsalt ei lähe tühjaks, no mis sa teed.
Passin siin ilma, et see ometi paremaks läheks, sest täna õhtul on ees veel pealinna sõit. Meil ju ainult minu väike autopunn on praegu, selle võib tugevam tuulehoog libedaga vabalt kraavi lükata. Viimast päeva kestab Docpoint, see tirib meid muidugi kinno. Kahju, et filmifestivalid kõik keset töönädalat algavad ja häid filme näidatakse ennelõunal, mitte kuidagi ei või ju üks tavaline tööinimene sedamoodi osa saada. Vähemalt kaks head asja jäigi meil sellepärast vaatamata, et töö tahtis tegemist.
P.S. Tordipõhja retsept on siin. Lisasin sellele ainult 3 spl toorkakaod. Selline põhi:
