Nüüd on kuidagi juhtunud nii, et olen ühe meditsiinifirma rahva ära pahandanud täiesti iseenda teadmata. Imestasin juba eile, kuidas küll äkki mu möödunud aasta juunis kirjutatud loole üks kommentaar tuli ja täna leidsin sealt ühe veel. Statistika järgi ei suuda ma leida, kas keegi on mu blogiloo kuhugi linkinud, varem on ka lingitud ja alati olen seda kohe ka näinud.
Kinnitan kätt südamele pannes, et mitte keegi ei ole minult mingeid meditsiiniäri laimavaid lugusid tellinud ei maikuus ega ka juunikuus ja kõik mis olen kirja pannud on olnud mu isiklik kogemus, see siin on minu internetipäevik ja siia ma kirjutan, mida tunnen, mõtlen ja teen.
Encepuri lugude juurde tahan aga veel lisada, et perearstikeskus ootas ravimifirmasse saadetud küsimusele minu reaktsioonide kohta vastust mitu kuud ja seda vastust ei ole siiani tulnud. Võtkem siis seda nii, et mina olen Encepurile tõsiselt allergiline, Eestis sellisena haruldus ja taolised üksikjuhtumid ei vääri ilmselgelt tähelepanu ega pea ka kedagi teist sedavõrd hirmutama, et vaktsiinimüük selle all kannatama peaks.
Kuidagi tahaks nüüd paluda, et see armas rahvas siin, kes mu kirjutisi lugemas käib, ei paneks mind olukorda, kus ma pean oma blogi parooli alla panema. Mul ei ole tegelikult vähimatki soovi seda teha. Tunnistan, et nüüd, kus mu blogisse tuleb päevas külastusi pidevalt üle 150 (rekord on 249 külastust päevas), mõtlen üsna tihti, kas sama avalikult jätkata. Mina oma mõtteid ei häbene ja ütlen ka edaspidi otse välja, mis ma asjadest arvan, aga väike turvalisuse kiiks on ikkagi tekkinud.
Kasutan ka edaspidi ära seda, et mu blogi “pult” on minu käes. Selle pingeid tekitanud Encepuri loo ma hoian veel nii kaua lahti, kuni olen oma küsimusele vastuse saanud. Siis pistan ta parooli alla. Ja ma oleksin väga tänulik, kui keegi edaspidi tahab mu lugusid kuskil kasutada, küsige enne, kas see on ok. Meiliaadressi leiate siit kõrvalt lingi “seletusi” alt.
Kas nii ei või olla, et keegi arvab nagu su blogilugu oleks tellitud?
Ja üleüldse – väga inetu on kahtlustada sint tellitud loo kirjutamises ja loodetavasti on see inimene, kes siin kommenteeris, niipalju viisakas, et vabandab avalikult. Sest laim ei ole mitte see kui sina ühe rohu mõjust ausalt ja oma kogemusele toetudes kirjutad. Laim on see kui keegi sind tellimuse täitmises kahtlustab. Väga-väga inetu ja mul oleks küll väga häbi niiviisi ämbrisse astuda.
Vabandan kirjavea pärast – loomulikult “sind”, mitte “sint”:)
Jah, nii ongi, et kui sa selle esimese lingi peale vajutad, siis sealt kommentaaridest näed, et tellitud loo kirjutamises süüdistab mind ravimifirma juhataja. Mind huvitab tegelikult praegu ainult see, mis artikkel see siis ikkagi on, mille kaudu need inimesed siia blogisse sattusid. Ei suutnud seda välja guugeldada, pean neilt endalt küsima (meiliaadressid on mul ju olemas).
Vaata need kommentaarid uuesti läbi, see ei pruukinud üldse olla artikkel. Blogisse saab ka niisama vaktsiini nimetust googeldades.
Kusjuures – ma ei saa aru, miks sa tahad seda parooli alla panna? Firma kardab oma müügi pärast ja sina kohe muretsed. Pole vaja midagi parooli alla panna, sa pole mitte kedagi oma looga halvustanud, sa kirjutad oma mureloo kui patsient, kellel tekkisid reaktsioonid nimetatud vaktsiinile. Miks sa peaksid seda juhtumit nüüd äkki varjama?
Guugeldatud sõnu ma statistikas näen, sealt nad ei tulnud. Parooli alla tahtsingi panna ainult sellepärast, et ma ei taha olla lingitud kuhugi tundmatusse kohta ega olla seotud artikliga, mida peetakse “tellituks”. Saatsin mõlemale kommenteerijale kirja, et teada saada, kuidas nad mulle külla sattusid.
nii nende arvamustega ning tegudega on … kellegile ikka ei meeldi mis ütled või teed. las koerad hauguvd, karavan liigub edasi.
a tead, elkon, ma ei saa seda niisama jätta, minus tärkab kohe mingi detektiivi geen. küsimus tekkis ja vastust tahaks saada 😛
Paistab, et need kommentaarid ei ole ühest kohast tulnud, sest ravimifirma inimese väitel sattus ta otsisõnaga mu blogisse (tänaseid otsisõnu näen alles homme). Mistõttu võib vist loota, et kellegi kuri käsi ei ole mu lugu ära kasutanud. Mis tähendab omakorda seda, et karavan läheb edasi…
Veidrad on sellised juhused küll ja väike kahtluseuss ikkagi sellise kokkusattumuse puhul jääb. On selline leht nagu http://www.mu.ee ehk siis meditsiiniuudised, mida saavad lugeda ainult arstid, farmatseudid ja proviisorid ja kui seal keegi mu blogilugu kasutab ja keegi kommenteerib, siis ei saa minusugune lihtrahvas seda näha. Noh, meie peres võrsuv ämmaemand varsti saab 😉
hehe, no milles teema üldsegi? keegi julges öelda, et temal antud rohi ei sobi? maitsed on erinevad ja inimesed erinevad ning kui mingi medikamendimüüja seda ei tea siis ilmselt on ta vales ametis leival. sellise “tellitud” asjadele vihjamine jätab pigem mulje jonnakast müügimehest … minult ei osta siis ei osta üldse. kindlasti ei saa sellise seisukoha taga olla vastava (eri)haridusega inimene.
Majanduslangus teeb mõne müügimehe hüsteeriliseks küll. Müüginumbrid langevad, ravimid pole mingi erand. Kui on valida ohu vältimise (puugirohked metsad) ja kalli vaktsiini vahel, siis jäetakse lihtsalt metsa minemata.
Jätan kõik lood lahti, juhuks kui keegi veel encepuri guugeldama juhtub. Asjadest tuleb rääkida.
Mina vaksineerisin ennast ja se toime on olemas nii, et minu arust nagu vigu pole, aga kõigil oma arvamus.