Lugesin üht asja
Lugesin “Minu Alaska” läbi ühe hingetõmbega, kui nii võib öelda ja mõtlesin, et nii lobedalt ja samas mõtet kaotamata saab kirjutada ainult inimene, kes on kas väga palju kogenud (st ka piisavalt vana, et kogemusi oleks kogunenud) või väga palju lugenud. Manni puhul kehtib ilmselt viimane, sest ta on lihtsalt nii väga noor alles.
Tegelt mind koerad eriti ei huvita, kui viisakalt väljenduda, sellepärast ma natuke vahepeal tüdinesin. Mulle meeldivad inimesed. Eriti sellised avameelsed ja otsekohesed ja kellel on igapäevastes tegemistes oma väike filossoofia. Sellepärast mulle meeldib ka lugeda, kuidas see tüdruk kirjutab.
Natuke ehmatas asjaolu, et too Alaska lugu on ilmselt suht tormakalt välja antud - ma pole ammu lugenud raamatut, kus on nii palju trükivigu. Alguses oli neid eriti mitu, siis vahepeal oli juba täitsa ok ja lõpupoole tulid nad jälle. Ma olen selles mõttes vanamoodne, et mu meelest ei tohiks raamatutes kirjavigu olla.
See pole mingi raamatuarvustus siin, pigem tahaks soovitada, et lugege ka.
December 16th, 2008 at 1:29 am
ei, ei tohiks - selles mõttes ma olen sinuga täiesti nõus.
December 16th, 2008 at 8:45 am
Vaata kui tore, et sa Mann siia ütlema tulid! Nüüd ma saan sulle otse öelda, et ikkagist oled sa ühe väga hea asja valmis teinud
Ma olen aeglane lugeja ja neid raamatuid, mille ma niimoodi hetkega läbi loen, on ikka väga vähe.
Ja ma ei tea, kas teistel ka selline mõte tekib, aga mul hakkas nagu kahju, et sellist äri tehakse liustikul. Ja inimeste kannatused karmides tingimustes tunduvad nii mõttetud kui nad on lihtsalt turismiäri teenistuses (kui jätta kõrvale igaühe isiklikud eesmärgid ja põhjused, miks sinna minnakse). Noh, selles mõttes, et kui selline karm elu oleks inimeste teenistuses mingis muus mõttes, mitte äri… kas riigikaitseline või teadusuuringud või… midagi sellist.
December 16th, 2008 at 1:16 pm
kusjuures, seda turismiäri poolt olen mina ka mõelnud - et kui palju ägedam see oleks olnud, kui minu tööst tekkinuks mingi üleüldine, inimkonda ja maailma puudutav kasu. ja kui palju jõudu see oleks mulle andnud, kui ma oleksin teadnud, et ma töötan mingi laiema hüvangu nimel.
samas, ekspeditsioonidele ei ole nii lihtne saada ühtigi =), nii et tol hetkel see oli minu “pilet” sellisesse keskkonda ja ma olin siiralt tänulik, et mulle see võimalus anti.
ma olen küll välja mõelnud (osalise) plaani, kuidas edasi liikuda, aga see võtab mõned aastad aega. praegu ma ei ole välitöödele kõige tugevam kandidaat oma juura- ja ajakirjanikuharidusega
December 16th, 2008 at 6:56 pm
Jõudu sulle! Ja minu meelest kirjuta kasvõi seda pea alaspidi kirja, peaasi, et kirjutad (see oli täitsa ladusalt loetav, muide
)