Dilemma

Olen viimasel paaril päeval märganud kehva emakeeleoskust sellistel inimestel, kes nagu ameti poolest peaksid olema pigem keelekasutuses eeskujuks. Näiteks oli väga ebamugav kuulata haridusministri ettekannet, kui ta läbivalt kasutas valesti sõnu “ennem” ja “järgi”. Jäi mulje, et sõna “järele” on talle täiesti võõras, aga kahjuks selle asemel “järgi” kasutamine hullusti kriipis kõrva. Ta “üles” asemel ütleb ka muidugi “ülesse”.

Mõtlen, et sellist haridusministrit ei tohiks lubada koolilastele esinema. Ja veel mõtlen ma, et kui kõrgemad riigitegelased treenivad oma inglise keelt välismaailmaga suhtlemiseks, kas ei peaks siis need, kellel emakeeles puudujäägid, saama ka eesti keeles järeleaitamist?

Täna märkasin, et üks haridusteaduse doktor kasutab selle asemel, et öelda “õigesti”, ainult ja ainult sõna “õieti”. Hoidsin ennast jõuga tagasi, et mitte parandada… ninatark selline, eks. No nii kohutavalt häiris!

Kui isegi haridusminister ja haridusteaduse doktor ei suuda teatud sõnu õigesti kasutada, kas siis hakkabki kohe juhtuma see, et keelereeglid tehakse teiseks? Et oleks suva, kas “järgi” või “järele”?

Leave a Reply