Kõrvaaugud

Hädasti on vaja dokumenteerida, et lasin endale täna paremasse kõrvalesta augu teha ilusalongis. No juhuks, kui veel üks veerandsajandit hiljem avastan, et augud on jälle kinni kasvanud. Vasakus kõrvas oli mingi augumälestus isegi olemas noorusajast, seda uuesti tegema ei pidanud. Paremas kõrvas on mul nüüd punane pärlitäpp ajutise püstolikõrvakaga ja pean seda seal hoidma kuus nädalat.

Ma pole kõrvarõngaid kandnud juba üle 25 aasta, vbla isegi 30 aastat. Loonise õde, kui ta arstiks õppis hallil nõukaajal, mulle kõrvadesse augud tegi, aga mingil hetkel üheksakümnendatel avastasin, et ei talu enam ühtegi kõrvakat peale kulla ja hõbeda. Kullast tähekesed, mille ema Kanadast tõi, ma kaotasin ära. Olin tollal nii vaene, et kullast või hõbedast kõrvarõngaste ostmiseks mul raha polnud. Nii need augud kinni kasvasid ja kuna juuksed mul ka pikad on ja pidevalt kõrvarõngastesse kinni jäid, ei tahtnudki neid enam kanda. Aga vot nüüd ükspäev tuli tahtmine tagasi ja selleks, et ma enam taganeda ei saaks, ostsin Haapsalu kivipoest õudselt ilusad swarowskitega hõbekõrvakad. Sel hetkel ma veel uskusin, et suudan nad kõrva suruda, aga kahjuks ainult vasakus kõrvas veel mingi augujäänus oli, paremas mitte midagi.

 Pildistada ma jätkuvalt ei oska, aga võin kinnitada, et need kõrvakad on õudselt ilusad, natuke nagu rohekassinised, hästi intensiivse värviga. Ja kui ma nad juba ära ostsin ja ainult ühe suutsin kõrva suruda, olin sunnitud minema ilusalongi ja laskma endale teise kõrva ka augu teha.

Käin nüüd ringi nii, et ühes kõrvas on ajutine punase täpiga kõrvakas ja teises väike sinine kivi. Mrt vedas mu täna peale tööd ehtepoodi ja ostis ühed tagasihoidlikud väikese kiviga kõrvarõngad, et saaksin vasakusse kõrva ka midagi panna. Need on kruviga ja kivipoe omadest on need nii palju jämedamad, et pidin hullult retsima, et kõrvarõngas endal läbi kõrva pressida. See oli täiega meditsiiniline protseduur.

 Selline lihtne.

Ruth juba rõõmustas, et nüüd saab hakata mulle kõrvarõngaid kinkima Very welcome 😀

Leave a Reply