\u00dctlen kohe alustuseks \u00e4ra, et reis oli v\u00e4ga \u00e4ge, aga v\u00f5ite ju ette kujutada, et kui reisida t\u00fctrega, kellel on suur v\u00e4ga rase k\u00f5ht ja kes seet\u00f5ttu tahab iga natukese aja tagant pissile, siis on terve aeg kukla taga muretsus, et kas ta ikka jaksab ja mis ta ikka tunneb ja ega ta juba s\u00fcnnitama ei hakka. Sellep\u00e4rast ma ei saa just \u00fctelda, et oleksin r\u00f5\u00f5mu p\u00e4rast h\u00f5isanud, praktiline ja maapealne nagu ma olen. Aga me saime hakkama.<\/p>\n
See on ikka \u00fcks v\u00e4ga teistmoodi ootus, kas hakkab last saama su poja pere v\u00f5i su t\u00fctar. M\u00f5istate?<\/p>\n
Ma n\u00fc\u00fcd kirjutan igast praktilist juttu, et inimesed, kes sama asja plaanivad, saaksid siit tipse v\u00f5tta. Esmasp\u00e4eval lendasime minema. Auto j\u00e4tsin lennujaama A2 parklasse, mis on see pika parkimise koht ja viis p\u00e4eva parkimist l\u00e4ks seal maksma ainult 26 eurot.<\/p>\n
Ryanairi check-in<\/em> tuleb teha internetis ja pilet v\u00e4lja tr\u00fckkida, seda saab teha juba mitu p\u00e4eva enne lendu ja me regasime kohe \u00e4ra m\u00f5lemad suunad. L\u00e4ks h\u00e4sti, et Ruth t\u0161ekkis meid Priority<\/em> reisijateks, sest lennuk oli viimse kohani t\u00e4is ja tavaline pealet\u0161ekkimise j\u00e4rjekord \u00fc\u00fcratult pikk. Priority<\/em> reisijatele on tavaj\u00e4rjekorra k\u00f5rval eraldi lett, kust minna ja ka lennukile k\u00f5ndimine on sedasi, et lastakse eelisj\u00e4rjekorras peale. Selles j\u00e4rjekorras oli ainult k\u00fcmmekond inimest. Kui \u00f5igesti m\u00e4letan, maksis see mugavus 14 eurot ekstra ja see tuli maksta netis check-ini<\/em> tehes. Sellise check-ini<\/em> nimi on erinevatel lennufirmadel erinev, osad \u00fctlevad ta kohta Premium <\/em>ja v\u00f5ibolla kuidagi teisiti veel. Lapseootel reisijale kohustuslik valik ja ma m\u00f5tlen, et kui mul veel peaks lendamist ette tulema, siis raudselt valin tolle eelisj\u00e4rjekorra.<\/p>\n Me l\u00e4ksime reisile k\u00e4sipagasi kohvritega ja need kohvrid olid meil t\u00e4iesti t\u00fchjad. Mul n\u00e4iteks paar pesut\u00fckki seal ainult oli, isegi teist kleiti ei v\u00f5tnud kaasa, tilk \u0161ampooni ja palsamit ja hambahari ja mobiililaadija. Ei ole vaja v\u00f5tta riideid kaasa maale, kus riided on poes piltlikult \u00f6eldes puhta muidu saadaval. Me l\u00e4ksime sinna shoppama ja nautima ja ainult natuke olime kultuursed.<\/p>\n Lend Ryanairi lennukis oli suht ebamugav, aga ma leidsin v\u00e4ga positiivse olevat asjaolu, et ma pole paks. T\u00f5epoolest – inimesed, tehke k\u00f5ik selleks, et mitte olla paksud, muidu te ei mahu lennukisse ega toolidesse ega mitte kuhugi! Ma t\u00f5esti kaifisin oma normaalseid m\u00f5\u00f5tmeid kitsas lennukiistmes, kus ka rihmad on p\u00e4ris l\u00fchikesed. Inimesed, kes pole kunagi olnud paksud, ilmselt ei m\u00f5ista mu eufooriat normaalm\u00f5\u00f5tmete \u00fcle, aga no te kujutlege! Ainus v\u00e4ga segav asjaolu oli \u00fcks kutt, kes istus mu k\u00f5rval ja nii lendu t\u00f5ustes kui maandudes ilmselt hirmu t\u00f5ttu higistas ja haises nii kohutavalt, et peaaegu oleksin roobiku maha pannud. Olen \u00e4\u00e4rmiselt l\u00f5hnatundlik, sellep\u00e4rast igasugune \u00fchiskondlik transport valmistab mulle piina ja ilmselt ei l\u00e4he ma seet\u00f5ttu oma elus ka mitte kunagi \u00fchelegi bussireisile suvaliste v\u00f5\u00f5raste inimestega. Suunasin istme kohal oleva \u00f5huava puhumise otse enda nina ette ja panin t\u00e4istuuridega k\u00e4ima. Sealt tuli k\u00fclma \u00f5hku, aga v\u00e4hemalt oli mul midagi hingata ja j\u00e4\u00e4b aint imestada, et ma sellest nohu ei saanud. Nats vesiseks v\u00f5ttis nina, aga ei midagi rohkemat.<\/p>\n Lend ise oli okidoki, maandumisel k\u00fcll lennuk natuke h\u00fcppas, aga ei midagi hullu. Stanstedi lennuv\u00e4ljal, mis asub Londoni kesklinnast umbes sama kaugel kui Rapla Tallinnast, ostsime bussipiletid (vist maksid umbes 13 naela?) ja s\u00e4ttisime ennast coach stationisse<\/em>. Ma, muide, ei arvanud, et mul oleks \u00f5ppida veel m\u00f5ni lihtne ingliskeelne olmes\u00f5na, aga mulle “k\u00fcmmend” aastat tagasi t\u00f5esti ei \u00f5petatud, et kui on pikamaas\u00f5it, siis on coach<\/em> ja kui n\u00e4iteks linnaliin, siis on bus<\/em>. Need v\u00e4ikesed n\u00fcansid tegin endale selgeks juba enne lendu kodus, et mitte nagu maalt ja hobusega olla. Me v\u00f5tsime sellise coachi<\/em>, mis s\u00f5itis Paddingtoni (buss nr A6), sest sinna oli bronnitud hotell.<\/p>\n Stanstedil bussipiletit ostes kohtasime ka Inglismaa ainukest ebaviisakat inimest – kutt, kes meile piletid m\u00fc\u00fcs, oli ilmselt terve n\u00e4dalavahetuse pidu pannud ja v\u00f5ibolla oli tal pohmakas, igatahes t\u00e4itsa \u00e4ra ehmatas kui tuim ja \u00fcksk\u00f5ikne ja t\u00fclpinud v\u00f5ib \u00fcks teenindaja olla. Ta parema meelega oleks magand, aga n\u00e4ed, pidi meile pileteid m\u00fc\u00fcma. Paar p\u00e4eva hiljem kohtasime Primarkis teist ebaviisakat inimest, \u00fcks peen vanaproua tr\u00fcgis \u00fclbelt j\u00e4rjekorras vahele. Aga need olid suured erandid, ma tegelikult ei ole mitte kuskil maal n\u00e4inud nii siiralt abivalmeid ja s\u00f5bralikke inimesi kui Inglismaal. Need inimesed seal on \u00fcks p\u00f5hjus, miks ma \u00fctlen, et iga\u00fcks peaks v\u00e4hemalt korra Londonis \u00e4ra k\u00e4ima. Oi, kuidas ma kaifisin sealset suhtlemist!<\/p>\n Buss millegip\u00e4rast hirmsasti kolises ja logises kui p\u00f5ldude vahelt suurlinna poole kihutas. Panime t\u00e4hele, et on natuke udu ja sellest paistab l\u00e4bi p\u00e4ike. V\u00e4ga ilus oli. Sooja oli m\u00f5ni kraad, p\u00f5llud ja tee\u00e4\u00e4red rohelised, aga puud muidugi raagus. Talv ju. Hiljem n\u00e4gime v\u00e4ga palju igihaljaid puid ja p\u00f5\u00f5said isegi palme. Mis v\u00e4ga h\u00e4mmastas, oli see, kui r\u00e4pased on Inglismaal maanteede \u00e4\u00e4red. Ilmselgelt ei ole miski teeme-\u00e4ra sinna j\u00f5udnud. R\u00e4mpsu t\u00e4is kraavid ja metsaalused meenutasid paarik\u00fcmne aasta tagust L\u00e4timaad, siis oli Eestist sinnas\u00f5it samamoodi nagu l\u00e4bi pr\u00fcgim\u00e4e. Ja mis me n\u00fc\u00fcd n\u00e4gime, oli t\u00f5esti suht pr\u00fcgim\u00e4gi. Londonisse j\u00f5udes lisandusid pr\u00fcgisesse vaatepilti sildade all paiknevad kodutute majapidamised, telgid ja muu sihuke v\u00e4rk.<\/p>\n Paddingtoni rongijaama taga tulime bussilt maha ja kuigi mul oli teekond hotelli v\u00e4lja tr\u00fckitud, suutsime ikka t\u00fckk aega segaduses olla. Selline segadus kordus, muide, ka k\u00f5igil j\u00e4rgnevatel p\u00e4evadel, sest Londoni t\u00e4navater\u00e4gastik on t\u00f5esti veel hullem kui Pariisis. N\u00e4iteks peale ristmikku algab hoopis teise nimega t\u00e4nav, mida vist Eestis kuskil ei kohta. Igal jupil on oma nimi ja eks aja siis kaardilt n\u00e4puga rida, no ei j\u00f5ua lihtsalt j\u00e4lgida, milline jupp just l\u00f5ppes ja milline algas. Hotelli otsides pidime viimaks ikkagi usaldama minu vaistu ja suunatunnetust.<\/p>\n Hotelli sisset\u0161ekkimisel kogesime esimest eriti m\u00f5nusat teenindust ja nii see j\u00e4tkus k\u00f5igil j\u00e4rgnevatel p\u00e4evadel. K\u00f5ik aina tundsid huvi, et kust tuleme ja mis ilm meil on ja kas ikka lumi on ja.<\/p>\n Oot, ma siin teen pausi vist. Tuleb lisa.<\/p>\n
![\"\"](\"http:\/\/ylle.mrt.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/01\/16237678_1548939165122398_89439261_n-300x225.jpg\")
<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"