Sorry, rahvas, et mul on blogimisega viimasel ajal sedasi, et v\u00e4ga tihedalt ei produtseeri ja kipun pealiskaudseks j\u00e4\u00e4ma, aga ma ikkagi tahaks selle alkoteema ka kergelt \u00e4ra k\u00e4sitleda. Pistan siia m\u00f5ned nopped oma loengumaterjalidest, see kukub suht kaootiline v\u00e4lja, aga midagi ehk ikka sellist ka lugeda saate, mida pole enne teadnud.<\/p>\n
Esiteks seda, et s\u00f5ltuvus kujuneb v\u00e4lja eufooria otsimise t\u00f5ttu korduvalt tarvitatud ainete m\u00f5jul, aga samas kujutab endast juba eufooriast mitteolenevat p\u00fcsivat protsessi, mille aluseks on p\u00fcsivate ja j\u00e4tkuvate ning s\u00fcvenevate neurobioloogiliste muutuste jada. S\u00f5ltuvuss\u00fcndroomi olulisim joon on vastupandamatu tung alkoholi (v\u00f5i ka miskit muud s\u00f5ltuvusttekitavat) tarvitada. Alkohol saab inimese k\u00e4itumises prioriteedi k\u00f5igi muude k\u00e4itumisavalduste k\u00f5rval ja sealt toda inimest enam naljalt v\u00e4lja ei tiri.<\/p>\n
Nii nagu ka erinevate uimastite tarvitamisel m\u00e4ngib alkoholis\u00f5ltuvuse juures peamist rolli dopamiini taseme muutus. See on suurenenud opioids\u00fcsteemide aktiivsus ajus, sellep\u00e4rast kasutatakse s\u00f5ltuvuse ravis ka opioids\u00fcsteemide blokaatoreid.<\/p>\n
Dopamiin m\u00e4ngib rolli heaolutundes, eufoorias, motivatsioonis, ta on nn tasukeskuse peamine toimetaja (reward system<\/em>). Ps\u00fchhof\u00fc\u00fcsiliselt t\u00e4hendabki alkoholism kinnij\u00e4\u00e4mist premeerimiss\u00fcsteemidesse.<\/p>\n S\u00f5ltuvuste juures on see v\u00e4rk, et tekib tolerantsuse t\u00f5us ehk sama tunde k\u00e4ttesaamiseks peab aga j\u00e4lle doose t\u00f5stma. V\u00f5i siis n\u00e4iteks kui enne inimene armastas veini, siis \u00fchel hetkel ta l\u00e4heb konjaki peale \u00fcle, sest vein j\u00e4\u00e4b sama laksu k\u00e4ttesaamiseks lahjaks. See on, muide, \u00fcks k\u00f5ige suurem ohum\u00e4rk, et s\u00f5ltuvus on tekkimas v\u00f5i tekkinud, kui lahja alkohol vahetatakse kangema vastu. \u00c4rge seda tehke!<\/p>\n \u00dcks ohtlik s\u00f5ltuvuse tunnus on ootus\u00e4revus – muudkui m\u00f5tlen, et \u00f5htul saan, elan selle hetke ootuses.<\/p>\n Alkoholismil on v\u00e4ga tugev p\u00e4rilik komponent. Kusjuures see, kas eriti tugeva p\u00e4riliku komponendiga inime satub alkoholi k\u00fc\u00fcsi v\u00f5i mitte, oleneb peamiselt kahest asjast – kuidas tal on lood impulsiivsusega ja kas ta \u00fcldse elu jooksul mingit alkot proovib. Impulsiivne inimene satub v\u00e4ga kergesti s\u00f5ltuvustesse. K\u00f5lab eriti lihtsameelselt, aga nii just ongi, et mistahes s\u00f5ltuvusttekitavast ainest eemalhoidmiseks on k\u00f5ige kindlam viis mitte kunagi mitte kordagi proovida. \u00a0Sul v\u00f5ib olla kui tahes k\u00f5va p\u00e4rilik komponent, aga kui sa kordagi ei proovi, siis s\u00f5ltuvust ei teki.<\/p>\n K\u00f5ige olulisem s\u00f5ltuvusele vundamendi ladumisel on k\u00e4ttesaadavus. Alkoholiga on see v\u00f5ib-olla pisut keerulisem, sest alko on teistpidi v\u00f5ttes justkui ka kultuuri osa (s\u00fcnnip\u00e4evad, vastuv\u00f5tud, titevarbad jne). Lihtsam on igasugu narkotsiga ja seda peaks ka noortele kogu aeg r\u00f5hutama, et – \u00e4ra proovi! \u00c4ra proovi mitte \u00fchtegi korda! Sa ei ole m\u00f6mm ega autsaider kui ei proovi, oled hoopis imetlemist v\u00e4\u00e4rt k\u00fcps noor inimene.<\/p>\n Impulsiivsus on k\u00f5igi s\u00f5ltuvuste juures k\u00f5va tegija. Kuigi p\u00e4rilik komponent on ka oluline, siis n\u00e4iteks \u00fchemunarakukaksikute puhul, kui \u00fcks on impulsiivne, emotsionaalne, mitte nii hea piduris\u00fcsteemiga jne ja teine tasakaalukas, rahuliku loomuga ja mitteimpulsiivne (iseloomud v\u00f5ivad kaksikutel kardinaalselt erinevad olla ja need elu jooksul p\u00f5hijoontes ei muutu), siis suur oht sattuda kuritarvitama nii alkoholi kui toitu v\u00f5i mida iganes on just sellel, kes on impulsiivne. Alkohol on, teadagi, rahustava toimega ja samamoodi m\u00f5jub rahustavalt nn emotsionaalne s\u00f6\u00f6mine.<\/p>\n H\u00e4sti oluline on ka see, kuidas on lood spirituaalsusega. Sa seda ikka teadsid, et AA r\u00fchmad on kristliku suunitlusega? Ma n\u00e4iteks teadsin k\u00fcll, et nad k\u00e4ivad meie linnas metodisti koguduses koos, aga ma nende metoodikast midagi ei teadnud. AA r\u00fchma 12 sammu ehk tegutsemise etappi on piltlikult \u00f6eldes alkoholi asendamine jumalaga ehk siis t\u00fchimik hinges t\u00e4idetakse millegi tummisega, mis on p\u00e4ris. V\u00e4ga h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tavad ka igasugused kristlikud kodud, kus mehed (ja n\u00fc\u00fcd juba ka naised) alkost eemal hoitakse ja p\u00e4riselu asju tegema pannakse.<\/p>\n Mu \u00f5ppej\u00f5u doktorit\u00f6\u00f6 teema on ka s\u00f5ltuvuse spirituaalne pool v\u00f5i midagi sellist, h\u00e4sti huvitav mu meelest.<\/p>\n Alkohooliku puhul tekib dilemma autonoomia ja hoolitsuse vahel, see on eetiline k\u00fcsimus – kas ma pean respekteerima tema autonoomiat ja laskma tal juua v\u00f5i hoolitsuse nimel kohtlema teda mitteautonoomsena. See on puhtalt eetiline k\u00fcsimus ja paradoks selles m\u00f5ttes, et seda ei saa \u00e4ra lahendada. \u00dcksk\u00f5ik kumma lahenduse sa valiks, ei ole see meeldiv ega l\u00f5puni \u00f5ige.<\/p>\n Eestis sureb igal aastal alkoholiga seotud haigustesse 600 – 800 inimest, neist 2\/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest p\u00f5hjustab maksa alkoholt\u00f5bi, j\u00e4rgnevad alkoholim\u00fcrgistus ning ps\u00fc\u00fchika- ja k\u00e4itumish\u00e4ired.<\/p>\n 80% vabasurma valinutest on mehed ja siingi on suuremal osal rolli m\u00e4ngimas alkohol. Naiste k\u00e4itumismustrid on selles osas tunduvalt stabiilsemad, naised on paindlikumad. Seda nimetatakse s\u00e4ilen\u00f5tkuseks – vajadusel suudab naine kindla olukorra s\u00e4ilitada.<\/p>\n Aitab vist k\u00fcll.<\/p>\n