![\"DSC_0089\"](\"http:\/\/ylle.mrt.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/DSC_0089.jpg\")
<\/a><\/p>\nKui \u00f5de selle jutuga tuli, et Oma Maitse tahab meiega lugu teha, olin hullult vastu. No kohe vihastamiseni vastu, sest ma absull ei soovi mingit avalikku t\u00e4helepanu ja pealegi oli mul t\u00e4iesti tanki l\u00fckatu tunne. Ses m\u00f5ttes, et pidin k\u00f5ik s\u00f6\u00f6gid tegema ja retseptid korrastama ja \u00fcldse siuke tunne oli, et no milleks mulle seda t\u00fcli vaja on. K\u00f5ik see v\u00e4rk \u00a0vajas palju p\u00fchendumist.<\/p>\n
Sellest on viis aastat m\u00f6\u00f6das, kui ajakirjanduse abistaval toel ropult t\u00e4helepanu sain ja see kogemus ei olnud \u00fcldse mitte \u00fcleni positiivne. V\u00e4ga v\u00e4sitav oli (see Nordeaga seilamise teema, eks ole). Sellest ajast olen kergelt allergiline igasuguse ajakirjanduses \u00fclesastumise suhtes ja kui keegi tuleb jutuga, et teeme lugu, mul tulevad punnid peale, aus\u00f5na.<\/p>\n
Kui j\u00e4rele m\u00f5elda, siis eelmine suurem ajakirjanduses laiutamine oli hoopiski seoses allveekabe Guinnessi rekordiga, andsime ka siis palju intervjuusid, aga tol korral v\u00f5ttis mu mees p\u00f5hitule enda peale ja see kogemus oli pigem l\u00f5bus.<\/p>\n
No vot. Olin kindel, et mina \u00fchtki intekat toidu teemal ei anna, kuni hakati muidugi vajutama selle nupu peale nagu oleks mul mingi missioon. Mul pole mingit missiooni. Aga on muidugi nii, et on palju asju, mida olen tahtnud v\u00e4lja \u00f6elda ja soovinud, et need \u00fctlemised laiema ringini j\u00f5uaks, no laste toitumine n\u00e4iteks v\u00f5i suhkur siin ja seal, eks teate isegi. T\u00f5si on, et viimasel paaril aastal olen toitumise teemadesse kaevunud suure p\u00fchendumisega ja kuigi ma olen ses m\u00f5ttes mittekeegi, et ei ole mul veel vastavat haridust ega t\u00f6\u00f6ta ma ka toitlustuse vallas, on tunne sihuke, et r\u00e4\u00e4kida oleks mul asjast palju.<\/p>\n
Ajakirjanikele ma ei \u00fctelnudki seda, et \u00fclikoolis toitumisn\u00f5ustaja ainekava v\u00f5tma hakkasin.<\/p>\n
Ja kui ma n\u00fc\u00fcd vaatan seda, kuidas me \u00f5ega kuuel lehek\u00fcljel laiutame Eesti suurimas toiduajakirjas, siis on mu s\u00fcda rahul. Sellep\u00e4rast, et p\u00f5hilise sain ikkagi \u00e4ra \u00f6elda, kuigi m\u00f5ni teema j\u00e4i kripeldama ja paljud asjad, mida soovisin lahti r\u00e4\u00e4kida, ei mahtunud sisse. M\u00f5ni v\u00e4ike apsakas on ka parandamata j\u00e4\u00e4nud, aga \u00fcldmulje on t\u00e4itsa kobe. Ja l\u00f5ppude l\u00f5puks ei pretendeeri mu v\u00e4lja\u00fctlemised mingile absoluutsele t\u00f5ele, vaid on minu isikliku kogemuse ja teadmiste pealt terve talupojam\u00f5istusega tehtud j\u00e4reldused, millest iga\u00fcks saab edasi m\u00f5elda ja ma t\u00f5esti loodan, et see kirjat\u00fckk \u00e4rgitab nii m\u00f5ndagi enda jaoks infot tervisliku toitumise kohta juurde otsima. Ikka sellep\u00e4rast, et k\u00fcsimusele, mida \u00f5htuks s\u00fc\u00fca teed, ei vastataks, et meil on t\u00e4na makaronid v\u00f5i et meil on t\u00e4na kartul nagu Eesti emal enamasti kombeks on k\u00e4igu pealt vastata.<\/p>\n
P.S. Ajakirjaniku hoogsust v\u00f5i siis selle kauni septembrip\u00e4eva reipust, kui lugu tegime, on tekstidesse \u00fcksjagu sisse j\u00e4\u00e4nud, ma tegelikult ei ole nii lennukas ja reibas inimene kui mu otsek\u00f5nest seal artiklis tundub \ud83d\ude42<\/p>\n