{"id":7813,"date":"2015-02-02T21:52:41","date_gmt":"2015-02-02T19:52:41","guid":{"rendered":"http:\/\/ylle.mrt.ee\/?p=7813"},"modified":"2015-02-02T21:52:41","modified_gmt":"2015-02-02T19:52:41","slug":"filmid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/?p=7813","title":{"rendered":"Filmid"},"content":{"rendered":"<p>Kahetsen, et ei saanud Docpointile vaatama minna Keldrit v\u00f5i toda veealuse kalap\u00fc\u00fcgi filmi, sest see ainumas, kuhu eile \u00f5htul j\u00f5udsime, ei olnud hea mitte. Vaatasime Docpointi viimast linastust, Kristus elab Siberis ja see oli ausalt \u00fcteldes natuke pettumus. Piilusin silmanurgast, kuidas mees oma toolil niheles ja vahepeal telefoni n\u00e4ppis &#8211; selge siis, j\u00e4relikult igav!<\/p>\n<p>Head oli ka. Kaamerat\u00f6\u00f6 on selles filmis v\u00e4ga hea. Tammiksaar teab h\u00e4sti, et mull peab paigas olema ja \u00fcle\u00fcldse &#8211; visuaalselt igati viis on see film. Polegi teab mis ajast n\u00e4inud sellist eestlaste kaamerat\u00f6\u00f6d, mis mul s\u00fcdant pahaks ei aja ja nagu teate ma selle koha pealt olen \u00fclitundlik. Selged staatilised kaadrid olid nauditavad sobiva muusika saatel. \u00dcle k\u00f5ige oli muidugi rohkete liblikatega hetk, ohh, inimesed, ma \u00fctlen, midagi nii ilusat pole ammu n\u00e4inud. Liblikapilti sai n\u00e4ha rohkem kui korra ja see oli t\u00f5esti \u00fcks \u00fclimalt m\u00fcstiline looduse ime. \u00dcldse mulle v\u00e4ga meeldis ses filmis Siberi loodus, kuigi puudu j\u00e4i mu meelest suurest k\u00fclmast, mis Siberi talve iseloomustab.<\/p>\n<p>Iga kord kui n\u00e4en filmis Siberi musta mulda, meenuvad mulle Naima ja Ida jutustused lapsep\u00f5lvest, kui viljakad need mullad seal ikkagi on, et pane ainult seeme mulda ja k\u00f5ik kasvab nagu ime. Inimene ei pea palju tegema, loodus ise annab toidu k\u00e4tte, kui v\u00e4hegi ennast liigutada viitsid.<\/p>\n<p>Imestama paneb, et tolle doki tegemiseks on kulunud mitu aastat ja ometigi on kokku pandud k\u00fcllalti \u00fche\u00fclbaline asi. Oleks tahtnud rohkem n\u00e4ha vissarionovlaste argip\u00e4eva, igap\u00e4evast olmet ja loodusega madistamist. Saan aru, et filmi keskmes pidid olema lapsed ja neid n\u00e4idati ka v\u00e4ga toredasti kasvamas, aga kogu aeg oli tunne, et miski foon on puudu. Lapsed on seal v\u00e4ga \u00f5nnelikud ja see oli kenasti v\u00e4lja toodud.<\/p>\n<p>Mu silmale meeldivad ilusad asjad, sellep\u00e4rast pakkus suurt kontrasti ja tundus lausa vastuoluline Siberi imeilus loodus ja vissarionovlaste armsad h\u00fctid v\u00e4ljastvaates \u00fchelt poolt ning v\u00e4ga kasinad segamini elamised teiselt poolt. Arutasime koju s\u00f5ites, et pole vist \u00f5ige \u00f6elda nende elamiste kohta, et need vaesed on, \u00f5igem oleks \u00f6elda, et on kasinad. Vaesusel on ikka alati vingumise ja kannatuse maik juures, aga kasinusel on pigem \u00f5nnelik ja rahulolev n\u00e4gu. Nemad seal elavad kasinalt, toad on v\u00e4iksed ja riidehunnikuid t\u00e4is, p\u00f5randalaudade vahel on suured praod ja miski pole majades nii, et oleks ilus vaadata. Samas lapsed on pidup\u00e4evadel uhkelt riides ja \u00f5htul veedetakse aega l\u00e4pakast filmi vaadates.<\/p>\n<p>Mulle meeldis, et filmi oli sisse j\u00e4etud poiste nagistamine kelgum\u00e4el, kus \u00fcks jorss oma ego upitas, ta teistele \u00fcritas selgeks teha, et see on tema m\u00e4gi ja tema liurada, kiskus peaaegu kakluseks. See oli \u00fcks inimlik koht. Oma egoga toimetulemine v\u00f5ib olla sellises kogukonnas, kus sult eeldatakse, et pigem annad kui v\u00f5tad, p\u00e4ris raske m\u00f5nel juhul. Huvitav oleks teada, milliseks nad kasvavad. Kindel on, et mitte k\u00f5ik ei j\u00e4\u00e4 sinna kinnisesse kogukonda, k\u00fcllap l\u00e4hevad paljud lapsed suuremaks saades mujale \u00f5ppima ega tulegi v\u00f5ibolla tagasi. Ilmalik elu ahvatleb oma materiaalsete h\u00fcvedega. A ma m\u00f5tlen, et sealt kogukonnast tulevad terve n\u00e4rvikavaga inimesed, kel selja taga pikk \u00f5nnelik lapsep\u00f5lv.<\/p>\n<p>\u00d5udselt vahva oli see v\u00e4ike poiss, kes tahtis saada kellameheks ja kes igal v\u00f5imalikul hetkel ja k\u00f5igi k\u00e4ttesattuvate vahenditega trumme m\u00e4ngis. Siuke p\u00fchendunud v\u00e4ike tegelane, kelle sarnased elus kaugele j\u00f5uavad. Kauge all m\u00f5tlen unistuste t\u00e4itumist ja selle kaudu \u00f5nnelikku elu.<\/p>\n<p>Meil vedas, et istusime viimases reas ja \u00fcks hull mees kuskilt keskmistest ridadest j\u00e4i meist \u00fcsna kaugele. Arvasin algul, et mees on purjus, aga ilmselt oli siiski meelehaige, muudkui h\u00fc\u00fcdis filmi ajal repliike vahele ja naeris koleda h\u00e4\u00e4lega. Vaatasin saalist lahkudes, et t\u00e4itsa tavaline viisakas mees paistis olevat, hoolitsetud v\u00e4limusega ja kenasti riides, ju ta mingi painaja k\u00e4es kannatas.<\/p>\n<p>M\u00e4rgid n\u00e4itavad, et t\u00e4navu tuleb kevad t\u00f5esti vara. Ennustan seda selle j\u00e4rgi, et juba on hullud liikvel, palju vaimselt tasakaalutuid inimesi uitab ringi. Ei m\u00e4leta, et varematel aastatel nii vara oleks meelehaigete tegevus hoogustunud, ikka alles m\u00e4rtsis-aprillis l\u00e4heb selle asjaga k\u00e4est \u00e4ra. K\u00f5ik klienditeenindajad ilmselt teavad, millest r\u00e4\u00e4gin.<\/p>\n<p>Meil elutoa akna all juba lumeroos ajab \u00f5isi lahti, veebruari esimestel p\u00e4evadel!<\/p>\n<p>Filmidest veel nii palju, et olen ammu igatsenud endale osta Mandariinide DVD ja eile viimaks ostsin selle \u00e4ra. Film on mul ammu n\u00e4htud, aga see tundub sihuke v\u00e4\u00e4rt kraam olevat, mida tahaks teinekordki vaadata. Lapsele ka Mandariinid meeldib, \u00fcksp\u00e4ev vaatame koos. Teise filmi ostsin veel, tolle Saja-aastase, kes h\u00fcppas aknast v\u00e4lja&#8230; Noh, teate k\u00fcll, \u00f5udselt veider film, aga meile meeldib.<\/p>\n<p>Kas ennustada tohib? Ennustan Mandariinidele Oscarit. Mul on vaadatud nii Leviathan kui Mandariinid ja \u00fctle mis sa \u00fctled, Mandariinid tundub kuidagi kunstilisem v\u00f5i nii, isegi esteetilisem, kui nii v\u00f5ib \u00fctelda \u00fche filmi kohta, kus kellelegi kuulid keresse p\u00f5rutatakse ja peast voolab veri. Leviathan on otsast l\u00f5puni hall ja masendav. Ma teisi sama kategooria nominente pole n\u00e4inud, aga millegip\u00e4rast kujutan ette, et need kaks filmi konkureerivad seal k\u00f5ige tipus. Mandariinid tundub mulle nagu filmikunst ja Leviathan nagu \u00fcks poliitiline dokumentaal. Ma m\u00f5tlen, et kui kunst peaks v\u00f5itma, siis v\u00f5idab Mandariinid. Inimestel on igatsus inimlike lihtsate asjade j\u00e4rele, inimlike selgete suhete j\u00e4rele, \u00e4kki midagi niisugust \u00fcldinimlikku, mida Ulfsak Mandariinides kehastab v\u00f5i N\u00fcganeni kujutatud kahe jalaga maa peal mees saaki koristamas keset s\u00f5da, v\u00f5iks Mandariinidele trumbid k\u00e4tte anda?<\/p>\n<p>Ja muide &#8211; paar p\u00e4eva tagasi hakkas meil kinodes jooksma K\u00f5iksuse teooria. Minge kindlasti vaatama, v\u00e4ga hea film on!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kahetsen, et ei saanud Docpointile vaatama minna Keldrit v\u00f5i toda veealuse kalap\u00fc\u00fcgi filmi, sest see ainumas, kuhu eile \u00f5htul j\u00f5udsime, ei olnud hea mitte. Vaatasime Docpointi viimast linastust, Kristus elab Siberis ja see oli ausalt \u00fcteldes natuke pettumus. Piilusin silmanurgast, kuidas mees oma toolil niheles ja vahepeal telefoni n\u00e4ppis &#8211; selge siis, j\u00e4relikult igav! Head [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-7813","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-riimitud"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7813","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7813"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7813\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7814,"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7813\/revisions\/7814"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7813"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7813"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7813"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}