\u00c4rge minestage, hakkan j\u00e4lle oma kerest r\u00e4\u00e4kima \ud83d\ude42 Peab ju tegema vahekokkuv\u00f5tteid. T\u00e4nasega on t\u00e4is t\u00e4pselt kolm kuud s\u00fcsivesikuvaest elu, sel puhul tahaks midagi \u00fctelda.<\/p>\n
V\u00e4lised muutused on sellised, et kaal on kukkunud 10 kg<\/strong> ja talje \u00fcmberm\u00f5\u00f5t on hetkel 81 cm<\/strong>. Ma jaanip\u00e4eval taljet ei m\u00f5\u00f5tnud ja tegelikult ei kaalunud ennast ka, aga umbes t\u00e4pselt tean, milline olin, talje on v\u00e4henenud peaaegu 15 cm. Mis v\u00e4listesse muutustesse puutub, siis veider on see, et kuigi me mehega oleme m\u00f5lemad kaalust 10 kilo kaotanud, m\u00e4rgatakse seda tema puhul iga p\u00e4ev ja t\u00f5epoolest peaaegu iga p\u00e4ev ma kuulen m\u00f5nd inimest h\u00fc\u00fcatamas, et mis sinuga juhtunud on ja kas naine ei anna enam s\u00fc\u00fca. On p\u00e4evi, kus isegi mina kuulen seda mitmeid kordi Mrt-le \u00f6eldavat. Samas minu puhul ilmselt kaalulangus ei paista v\u00e4lja, sest on ainult paar inimest, kes seda m\u00e4rganud on, \u00fcks neist mu oma t\u00fctar ja teine tema tuttav, kes mind hommikul jooksmas n\u00e4gi ja kommenteeris lapsele, et mul pidavat kena figuur olema. Vahel, kui mu toitumisharjumused on kellegagi jutuks tulnud, siis takseeritakse mind ja \u00f6eldakse, et oled vist jah natuke v\u00e4iksemaks j\u00e4\u00e4nud. Natuke. Hmmm. Omast arust olen v\u00e4iksemaks j\u00e4\u00e4nud palju, aga tegelt alles n\u00fc\u00fcd kui k\u00fcmme kilo on l\u00e4inud, olen hakanud selgelt tajuma, et m\u00f5\u00f5tmed on v\u00e4iksemad ja k\u00f5vasti kergem on olla.<\/p>\n Kaalu langetamisega olen, niisiis, umbes poole peal, rasvunud enam ei ole, aga \u00fclekaalu on ikka nii palju, et sisuliselt rasvumise piiri peal. Miinimum 10 kg pean veel maha v\u00f5tma, aga kui ma vaatan peeglisse, siis ma ei saa aru, kust k\u00f5ik need kilod veel maha n\u00e4pistada. Ok, k\u00f5hu pealt \u00fcks kilo kindlasti ja teist nii palju jalgade pealt, aga mujal ei tundu enam midagi \u00fcleliigset olevat. \u00d5nneks mu keha teab paremini.<\/p>\n Kolm kuud jutti olen jooksmas k\u00e4inud igal hommikul, miinimum pool tundi ja peale s\u00f5rkimist teen igast harjutusi ja v\u00e4rke, mis valdavalt on jooga, kokku v\u00f5tab hommikune v\u00f5imlemine mul igast p\u00e4evast \u00fche tunni ja see on \u00fcks mu p\u00e4eva parimaid osasid. Jooksmisest satub kergesti s\u00f5ltuvusse, eriti kui enam \u00fcldse mitte kusagilt ei valuta ja jalg tundub \u00fctlemata kerge. \u00d5htuti, kui mees jooksma l\u00e4heb, tuleb mul teinekord hull tahtmine ka uuesti dressid selga panna ja m\u00f5ni kilomeeter lipata. P\u00fc\u00fcan siiski olla normaalne ja kui \u00f5htul suur liikumise isu rahu ei anna, l\u00e4hen v\u00e4lja k\u00f5ndima, miinimum kuus kilti. Teisip\u00e4eviti on poolteist tundi korvpallitrenni ja sel p\u00e4eval ma rohkem ei t\u00f5mble. Aga n\u00e4dalavahetustel on laiemalt aega, siis teen ka pikemaid jookse.<\/p>\n K\u00f5ige suurem muutus s\u00fcsivesikuvabal toidul olles on ikkagi see, mis toimub mu tervisega. Ja vot see on asi, mida ma oskan hinnata v\u00e4ga palju, sest ausalt \u00fcteldes olen viimastel aastatel olnud v\u00e4ga mures sellep\u00e4rast, mis saab minust siis, kui veel vanemaks j\u00e4\u00e4n ja k\u00f5iksugu h\u00e4dad s\u00fcvenevad. Kaalusin isegi juba magamistoa allkorrusele kolimist, sest hommikune trepist alla tulemine oli selge piin ja v\u00f5ttis palju aega. Samamoodi olin h\u00e4das ka p\u00e4evase toolilt p\u00fcsti t\u00f5usmisega, kui olin n\u00e4iteks paar tundi istunud, v\u00e4ga ettevaatlikult panin jalad maha, et tuvastada, millise nurga all on v\u00e4hem valus. See valu v\u00f5ib olla tingitud borrelioosist v\u00f5i tont teab millest, aga see polnud ka kunagi t\u00e4pselt samas kohas, vaid uitas m\u00f6\u00f6da jalgu ringi. Vahel oli valus \u00fcks h\u00fcppeliiges, siis teine, siis erinevad sidemed h\u00fcppeliigese piirkonnas v\u00f5i p\u00e4kk v\u00f5i s\u00e4\u00e4relihas, vahel harva p\u00f5lv. Hommikused stardivalud on t\u00e4ielikult kadunud<\/strong>. Neid valusid ei ole enam isegi siis kui olen eelmisel \u00f5htul jalad k\u00f5ndimisega \u00e4ra v\u00e4sitanud.<\/p>\n Mu varbavalu on haihtunud!<\/strong> Juba viis-kuus aastat ei ole ma saanud k\u00f5ndida ja joosta valuta rohkem kui kolm kilti, n\u00fc\u00fcd v\u00f5in joosta kaheksa kilti ja sinna otsa k\u00f5ndida n\u00e4iteks kuus kilti ja ei mingit valu, isegi valuaimdust enam mitte. Viimasel kuul on isegi p\u00e4kkade tuimus pikkadel jooksudel kadunud<\/strong>, varem kippusid p\u00e4kad ja varbad surema kui rohkem kui kolm-neli kilomeetrit jooksin, sedagi ei ole enam.<\/p>\n Tavaliselt oli nii, et vasaku jala varbavalu tuli mul sportides kohe kui jalgadel oli palav. Eile kossutrennis oli saal hullult soe ja viimase pausi ajal tundsin, et jalad lihtsalt kuumavad tossude sees, aga valu ikkagi ei tulnud. V\u00f5tsin pausi ajal tossud \u00e4ra, jahutasin natuke ja asi korras.<\/p>\n See \u00f5udne varbavalu (tunne nagu noaga l\u00f5igataks varvast otsast) tuli mul tihti ka pikkadel s\u00f5itudel autoroolis olles. Vahet polnud, mis mul jalas oli, isegi avarate kotadega olen pidanud Saaremaale s\u00f5ites poolel teel kinni pidama, et jalga masseerida ja natuke \u00fcmber auto h\u00fcpata, et veri l\u00e4heks k\u00e4ima ja valu kaoks. Teinekord tegin saja kilomeetri peal kaks peatust, sest ei suutnud piinava valu t\u00f5ttu paigal istuda. V\u00e4he sellest, ka pikalt t\u00f6\u00f6laua taga istudes v\u00f5is mul teinekord varvas sedasi valutama hakata, et pidin kinga jalast v\u00f5tma. Eriti tore oli, kui see juhtus t\u00e4htsal koosolekul, siis ma olin h\u00e4das. Mitte mingit rahuolekus jalavalu ei ole mul enam<\/strong>!<\/p>\n Mu “katus ei s\u00f5ida” enam!<\/strong> Teine asi, mille p\u00e4rast olen pikematel s\u00f5itudel pidanud auto kinni pidama, et hinge t\u00f5mmata, natuke liigutada ja toibuda mingist tundmatust h\u00e4irest, oli “katuse s\u00f5itmise tunne.” Mitte peap\u00f6\u00f6ritus, vaid just selline tunne, et katus s\u00f5idab, pea hakkas surisema ja pilt kippus eest kaduma. Sellega kaasnes tihti ka \u00f5hupuudus. Eriti hull oli kuuma ilmaga (konditsioneergi ei aidanud!), seda juhtus mul ka kontoris olles ja \u00fckskord panin isegi poe kinni ja k\u00f5ndisin apteeki validooli ostma. Pikal s\u00f5idul olid mul enamasti kaasas \u00f5unad ja validool ja nende manustamine leevendas olukorda. Ma ei tea, kas see oli k\u00f5rgest verer\u00f5hust v\u00f5i liiga madalaks kukkunud veresuhkrust. N\u00fc\u00fcd olid ju alles hiljaaegu v\u00e4ga kuumad ilmad, aga seda h\u00e4iret polnud mul kordagi.<\/p>\n 2010. aastal, kui laevalubade p\u00e4rast veresuhkrut ja verer\u00f5hku m\u00f5\u00f5deti, oli veresuhkur 6,2 ja verer\u00f5hk 155\/108, mis on m\u00f5lemad selgelt liiga palju. T\u00e4pselt ei m\u00e4leta, kas see oli tol korral v\u00f5i m\u00f5nel teisel, kui perearst tahtis v\u00e4lja kirjutada verer\u00f5huravimid, millega ma polnud n\u00f5us ja lubasin, et hakkan ennast hoopis rohkem liigutama ja siis vaatame, kas on rohtu vaja v\u00f5i mitte. 2013. aastal m\u00f5\u00f5deti mul verer\u00f5huks 137\/94, alumine ikka liiga k\u00f5rge. V\u00e4ga k\u00f5vasti olin sporti teinud vahepeal. N\u00fc\u00fcd \u00fcksp\u00e4ev m\u00f5\u00f5tsin mitmel korral p\u00e4eva l\u00f5ikes ja sain oma verer\u00f5hu<\/strong>\u00a0keskmiseks n\u00e4iduks 134\/84<\/strong>, mis on ju jummalast ok.<\/p>\n Mul on tuline kahju, et perearstid ei oska anda toitumissoovitusi. Ma ei tunne mitte kedagi, kes oleks saanud oma arstilt esmaj\u00e4rjekorras soovituse v\u00e4ltida suhkrut ja t\u00e4rklist, arstid kirjutavad k\u00f5rge verer\u00f5hu korral lihtsalt ravimid v\u00e4lja ja asi mutt. Sama on veresuhkruga.<\/p>\n Kui n\u00fc\u00fcd keegi arvab, et rasva ja munade peal elades l\u00e4heb kolesterool liiga k\u00f5rgeks, siis v\u00f5ibolla t\u00f5esti, et m\u00f5nel l\u00e4heb, mul pole seda viimasel ajal m\u00f5\u00f5detud (vanasti v\u00f5is see mul olla nii 8,6 kui 5,6). Aga kolesterool on selline n\u00e4htus, mida inimese organism vajab ja mida v\u00e4hem seda sisse s\u00f6\u00f6d seda rohkem su organism seda ise toodab. Nii et kahtlane, kas kolesteroolirikkaid toite s\u00fc\u00fces on \u00fcldse v\u00f5imalik endal see n\u00e4it \u00fcles ajada, mu mees pugib rasvast toitu ja kanamune kahe suupoolega ja ta \u00fcldkolesterool oli 4,7, see on ju ekstra madal. Liiatigi on uurimused t\u00f5estanud, et naised, kelle kolesteroolitase on vanast peast k\u00f5rgem, elavad kauem. Kuna kolesterooliravimitel on k\u00f5rvalm\u00f5jud nagu igal muul ravimil (osad on olnud surmavad nii, et ravimeid on tagantj\u00e4rele m\u00fc\u00fcgilt k\u00f5rvaldatud), siis ei hakkaks ma neid ilmselt ka relva \u00e4hvardusel neelama, olgu mu n\u00e4it mis tahes. Ja mul on t\u00f5eliselt kahju \u00fchest tuttavast vanainimesest, kes on juba 15 aastat kolesteroolialandajaid neelanud ja ta kolesteroolitase ei ole sellest langenud, vaid on aastatega t\u00f5usnud ja see teeb teda murelikuks. Kolm korda v\u00f5ite arvata, milliseid toitumissoovitusi ta oma arstilt aastast aastasse saab… T\u00e4iesti k\u00f5hna inimesega on tegu, muide.<\/p>\n Mul ei tule kohe korraga meeldegi, mis muutusi uutmoodi s\u00f6\u00f6mine k\u00f5ik veel kaasa on toonud. See v\u00f5ibolla on natukesest kaalulangusest tingitud, aga n\u00e4iteks ei j\u00e4\u00e4 mul enam \u00f6\u00f6siti hing kinni kui kogemata selili magan<\/strong>. Mulle meeldib selili magada, aga kui oled mitmel korral \u00e4rganud l\u00e4mbumistunde peale, siis \u00fcritad seda igati v\u00e4ltida. Seda \u00f5udust enam ei esine. Meie emal oli see h\u00e4ire vist suurema osa elust, jube hirmutav oli kuulda, kuidas tal magades hing kinni j\u00e4i pikalt-pikalt, aga ta ei \u00e4rganud selle peale, ju oli harjunud. Ma kartsin, et ta sureb \u00e4ra ja k\u00e4isin teda \u00fcles raputamas neil puhkudel.<\/p>\n Tahate, ma r\u00e4\u00e4gin k\u00f5hutuultest ka? Inimesel ikka ju on vahel gaasid, mitte et neist peaks l\u00f5hkema hakkama, aga natuke \u00fcks ja teine toit ju ikka gaase tekitab. Mul pole mingeid gaase<\/strong>. Kohe \u00fcldse ei ole. V\u00f5in s\u00fc\u00fca kapsasalatit majoneesiga, kapsas ju ikka inimestel gaase tekitab, aga vot n\u00fc\u00fcd enam ei tekita. See peab olema puhtalt suhkrust loobumise tulemus.<\/p>\n Mu k\u00e4ed ja jalad ei ole igap\u00e4evaselt turses<\/strong>. Mul ei tule keset p\u00e4eva t\u00f6\u00f6laua taga uni peale<\/strong> nagu varem.<\/p>\n Mis siis veel? K\u00f5rv ei valuta enam<\/strong>. Ahh, ma olen sellest ja k\u00f5igest muust juba r\u00e4\u00e4kinud! Vahepeal hakkasin magusaid \u00f5unu s\u00f6\u00f6ma, aga neis on ikka nii palju suhkrut, et isegi \u00fcht \u00f5una p\u00e4evas ei v\u00f5i ma endale lubada. V\u00e4ga vastik on see tunne, kui avastad, et pagan k\u00fcll, k\u00f5rvavalu hiilib tagasi. Ma ei fantaseeri, see ON nii. Mulle on juba \u00f6eldud, et m\u00f5tlen neid asju v\u00e4lja, aga aus\u00f5na, ma panen kirja ainult need n\u00e4htused, mida enda juures t\u00e4heldan ja nii see on. Kui k\u00f5rvavalu suhkruvabal elul p\u00fcsides tagasi tuleb, pean laskma ennast eriarstil uurida.<\/p>\n \u00dcht asja veel tahan \u00fctelda. S\u00fcsivesikuvabal toidul elamine ei ole dieet. Minu puhul on see ilmselgelt eluaegne projekt ja kestev elustiil, sest olen oma insuliinitasakaalu aastatega tuksi teinud ja ei tea muud v\u00f5imalust ennast h\u00e4sti tunda ja normaalkaalus p\u00fcsida ning ilma n\u00f5rkushoogudeta elada. Ma talun t\u00fchja k\u00f5htu pikali kukkumata<\/strong> ja see on suurep\u00e4rane tunne.<\/p>\n Ja seda ka veel, et kaalu langetamiseks ei ole vaja mitte tahtej\u00f5udu vaid teadmisi<\/strong>. K\u00f5ik figuuris\u00f5brad, kaaluj\u00e4lgijad ja muud kalorid-sisse-kalorid-v\u00e4lja dieedid on enesepiinamine, need pole j\u00e4tkusuutlikud, sest on \u00fcles ehitatud n\u00e4ljatundele. Tean, olen kogenud. Minu k\u00f5ht on t\u00e4is.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u00c4rge minestage, hakkan j\u00e4lle oma kerest r\u00e4\u00e4kima \ud83d\ude42 Peab ju tegema vahekokkuv\u00f5tteid. T\u00e4nasega on t\u00e4is t\u00e4pselt kolm kuud s\u00fcsivesikuvaest elu, sel puhul tahaks midagi \u00fctelda. V\u00e4lised muutused on sellised, et kaal on kukkunud 10 kg ja talje \u00fcmberm\u00f5\u00f5t on hetkel 81 cm. Ma jaanip\u00e4eval taljet ei m\u00f5\u00f5tnud ja tegelikult ei kaalunud ennast ka, aga umbes […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[9,6,13],"tags":[],"class_list":["post-7391","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kropp-och-halsa","category-mrt","category-yrt"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7391","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7391"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7391\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7402,"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7391\/revisions\/7402"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7391"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7391"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7391"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}