\u00d5udselt pikk tervise- ja kaalulugu tuleb n\u00fc\u00fcd. T\u00e4itsa tagant kaugelt hakkan peale, et oleks selge pilt, mis on mind vaevanud. Kuna olen \u00fcle hulga aja oma kehakaalu langema saanud, ei suuda seda fakti mitte kauem endale hoida \ud83d\ude42<\/p>\n
Mu veresuhkur on olnud h\u00fcppav kogu elu. Kui k\u00fcsid, kuidas sellest aru saan, ei ole sa ilmselt ise kunagi sama tundnud ja palju \u00f5nne, et suudad veresuhkru hoida stabiilse igasuguse s\u00f6\u00f6maga. Minul on lapsest saati see probleem olnud, et kui k\u00f5ht l\u00e4heb t\u00fchjaks, l\u00e4heb s\u00fcda pahaks ja vahel hakkab ka pea ringi k\u00e4ima. Ma, muide, polnud lapsena \u00fclekaaluline, tubli spordit\u00fcdruk olin hoopis ja kaalumured tulid mu ellu t\u00f5siselt alles millalgi 40+ vanuses (kui viimane rasedus 36-aastaselt v\u00e4lja arvata, siis kosusin 30 kg ja v\u00f5tsin varsti maha ka). Novot. M\u00e4letan \u00fcht hommikut lapsep\u00f5lvest, kui olin s\u00f6\u00f6nud kaneeli ja suhkruga praesaiu (mida meil ema vahel hommikuks tegi) ja s\u00f5itsin rongiga linna. M\u00f6\u00f6da vanalinna k\u00f5ndides, kui hommikus\u00f6\u00f6gist v\u00f5is olla m\u00f6\u00f6das vast umbes kaks tundi, hakkas mul \u00e4kki nii paha, et pidin h\u00fcppama kohvikusse ja s\u00f6\u00f6ma m\u00f5ned saiakesed. Saiad s\u00f6\u00f6dud ja hea olla j\u00e4lle, v\u00f5is p\u00e4ev j\u00e4tkuda. Ehk et kui veresuhkur madalale kukkus, hakkas mul halb ja kiirete s\u00fcsivesikutega viskasin ta uuesti \u00fcles, et mitte pikali kukkuda. Ja ma pole, muide, suhkruhaige.<\/p>\n
Umbes viimased k\u00fcmme aastat olen h\u00e4mminguga j\u00e4lginud, kuidas veel 37-aastaselt peale kolmandat rasedust h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tanud kaalulangetusnipid ei m\u00f5ika \u00fcldse. K\u00fcmne aasta eest istuvale ja stressirikkale t\u00f6\u00f6le minnes olin t\u00e4itsa sale, riidenumber veel 38, aga vanus kasvas ja kaal ka koos sellega. \u00dcritasin mitmel korral oma vanu nippe, mis alati olid aidanud, kui kaal v\u00e4hegi paigast l\u00e4ks – ei olnud enam tolku sellest, kui kirjutasin k\u00f5ik s\u00f6\u00f6gid \u00fcles kaaluj\u00e4lgijate kombel, et mitu leiba ja mitu piima ja teate k\u00fcll, ega olnud abi ka kalorite lugemisest. 1300 – 1700 kcal lubasin endale p\u00e4evas mitme kuu jooksul, aga kaal ei kukkunud kilokestki, mist\u00f5ttu l\u00f5in k\u00e4ega. Lisaks olen viimase kuue aasta jooksul teinud k\u00f5vasti trenni, jooksnud mitu korda n\u00e4dalas (isegi kuni 10 kilti korraga) ja m\u00e4nginud korvpalli kolm korda n\u00e4dalas poolteist tundi t\u00e4ie v\u00f5hmaga ja m\u00e4nginud sulgpalli jne. \u00dckski trenn ei aita kaalu langetada kui toitumine pole \u00f5ige.<\/p>\n
Mu pikkus on 1.56 ja selle juures 82-83 kilo kaaluda on ikka absull liiga palju, 20 kilo \u00fclekaalu ju. Vahel, kui organismis oli palju vett ja kaal kerkis 84 peale, ma tundsin ennast nii halvasti, et see oli t\u00e4itsa talumatu – sellise kaaluga ei jaksa mina elada, ei jaksa k\u00f5ndida, jooksmisest r\u00e4\u00e4kimata. Eritore k\u00fcll, kui KMI n\u00e4itab rasvumist ja seda ta on viimastel aastatel n\u00e4idanud t\u00f5esti. Mitte et mulle oleks peeglist vastu vaadanud v\u00e4ga \u00fcmmargune inimene, oh ei, ma oskan osavalt riietega pekki varjata, pealegi olen \u00fcsna h\u00e4sti treenitud olnud ja mul on lihased, aga ega kuskil avalikus spordikohas du\u0161\u0161i alla minna ei julgenud h\u00e4sti, sest h\u00e4benesin oma rippuvat k\u00f5htu. Meestel ilmselt nii ei ole, aga naised, eriti noored t\u00fcdrukud, takseerivad ikka huviga, mis kellelgi k\u00fcljes on. Ja v\u00e4ikesed lapsed teevad veel m\u00e4rkusi ka, et “see paks t\u00e4di” ja teate k\u00fcll, vastik-vastik-vastik. R\u00e4\u00e4kimata nagu muuseas poetatud tervitustest a\u00b4la “tsau, paksu!”, mida mul kuulda tuli.<\/p>\n
Midagi tuli ette v\u00f5tta, aga ma v\u00e4ga kaua ei leidnud seda \u00f5iget asja, mis enesetunde heaks teeks ja kaalu langetaks. T\u00e4na ma tean kindlalt, et mu vaenlane on s\u00fcsivesik, mis ajab insuliini k\u00f5rgeks ja insuliin on see kuramuse k\u00e4kikeeraja, mis hoiab rasva rakkudes kinni ega lase sel kuluda. Kusjuures m\u00f5ned aastad tagasi ma juba kahtlustasin oma kaalut\u00f5usus s\u00fcsivesikuid, isegi luuletuse kirjutasin sellest nii naljaga pooleks, aga polnud siis veel lugenud \u00fchtki selleteemalist artiklit ega teadust\u00f6\u00f6d ega blogi. Lihtsalt ise sain aru, et suur t\u00fckk torti t\u00f5stab j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks kaalu 1,5 kilo ja mees ei saanud kunagi aru, kus siin loogika on, sest tordit\u00fckk ise ju nii palju ei kaalu. V\u00e4ga loogiline on – s\u00fcsivesikud hoiavad keres vee kinni ja nii see kaal hoobilt kerkibki. Ja insuliin salvestab rasva ega lase sel minna.<\/p>\n
Kuidagi m\u00e4rkamatult on mu lugemisvarasse tekkinud hulk rootsikeelseid blogisid ja Rootsi lehti ka olen kogu aeg lugenud ja neil seal on ju LCHF (low carb, high fat<\/em>) toitumine v\u00e4ga populaarne. LCHF on selline toitumine nagu inimkond on miljoneid aastaid praktiseerinud ja alles viimased k\u00fcmme tuhat aastat on teravilja kasvatatud ja suhkrut\u00f6\u00f6stus alustas ju r\u00fcnnakut alles kaheksak\u00fcmnendatel, nii see rahvas muudkui pakseneb. Lugesin ja lasksin k\u00f5rvust m\u00f6\u00f6da. Loen ka kirjanik Aidi Valliku blogi ja tean, et temagi langetab kaalu LCHF-iga v\u00e4ga edukalt. J\u00e4lgisin internetist Tim Noakes\u00b4i loenguid ja muudkui kommenteerisin neid siin mehele kuni t\u00e4navu jaanip\u00e4eva paiku otsustas mees oma kaalu langetama hakata, et paremaid maratoniaegu saada (Mrt jooksis juba peale 6 kg kaotamist maratoni peaaegu 1h kiiremini, aga mis peamine – seina ei tulnud kordagi ette ja ta talub kuumust!). Tim Noakes on sporditeadlane ja maratonijooksja, kes t\u00f6\u00f6tab muuhulgas ka rahvusvahelise ol\u00fcmpiakomitee juures. Tema raamat Lore of running<\/em> (milles antud toitumissoovitused on ta k\u00fcll t\u00e4naseks \u00fcmber hinnanud, sellest on ta ka eraldi raamatu kirjutanud) on parim trennist ja tervisest kirjutav raamat, mida olen lugenud, soovitan soojalt k\u00f5igile sportlastele ja meditsiiniinimestele.<\/p>\n Nii see otsus meil kuidagi m\u00e4rkamatult s\u00fcndis, k\u00e4is \u00fcks kr\u00f5ps ja elu muutus \ud83d\ude42 Alates jaanip\u00e4evast me n\u00fc\u00fcd s\u00f6\u00f6megi nii, et s\u00fcsivesikuid meie toidus peaaegu ei olegi. Kusjuures kartulit ei ole meie peres s\u00f6\u00f6dud juba peaaegu kaks aastat, ainult vahel harva v\u00e4ljas s\u00f6\u00f6mas k\u00e4ies sai neid konsumeeritud v\u00f5i kui laps tellis kodus kartuliputru. See pole LCHF, mida teeme, vaid lihtsalt LC ehk low carb<\/em>, sest ma ekstra rasva ei suuda endasse sisestada, v\u00e4ga rasvane toit tekitab mul siiani vahel k\u00f5rvetisi ja milleks seda siis s\u00fc\u00fca kui ei tunne, et oleks vajagi. Aga ega see mingi lahja toit ei ole ka, mida s\u00f6\u00f6n, ikka majonees ja hapukoor ja vahukoor k\u00e4ivad ka asja juurde. Kusjuures ma t\u00e4pselt ei m\u00e4letagi, mille p\u00e4rast mina hakkasin seda nalja kaasa tegema, et suhkrut-jahu enam ei s\u00f6\u00f6nud, sest mul polnud t\u00f5epoolest enam mingit usku sellesse, et kunagi veel kaalu langema saan ja tegelikult tahtsin rohkem katsetada seda, kas suhkrust-jahust loobumine v\u00f5iks v\u00e4hendada mu liigesevalusid. Jaanip\u00e4evast alates olen ka igal hommikul jooksmas k\u00e4inud ja v\u00f5imelnud. Enesetunne on super, isegi painduvus taastus paari n\u00e4dalaga.<\/p>\n K\u00f5ige esimene asi, mida m\u00e4rkasin, oligi see, et v\u00f5in s\u00f6rkida j\u00e4rjest 7 km ja mitte midagi ei juhtu, mu varvas ei hakkagi valutama. See juhtus juba esimesel n\u00e4dalal. See oli sihuke avastus, et mul pisarad jooksid m\u00f6\u00f6da p\u00f5ski alla, kui see teadmine minuni j\u00f5udis. Kuidas n\u00fc\u00fcd sedasi, et \u00fcle viie aasta on olnud nii, et ma pole saanud ilma valuta k\u00f5ndida rohkem kui 3-4 kilomeetrit ja n\u00fc\u00fcd ma jooksen pikka maad ja valu ei olegi?! Teen igal hommikul, olenevalt sellest, kus olen v\u00f5i kui palju aega on, kas 3-, 4-, 5- v\u00f5i 6-kilomeetrise jooksuringi. Mitte \u00fchtegi korda ei ole mul neil jooksudel varvas ega p\u00e4kk valutama hakanud ja vahel olen jooksule veel peale jalutanud kuus kilti ja ikka ei midagi. Vereringe on mul j\u00e4tkuvalt kehvake, vahel tunnen, et p\u00e4kk ja varbad kipuvad surema, sest veri l\u00e4heb v\u00e4lja, aga et selle peale mingi valu tekiks, seda ei ole enam kordagi juhtunud.<\/p>\n Mul on viimastel aastatel olnud nii\u00fctelda stardivalud, st et hommikul voodist \u00fcles t\u00f5ustes on jalad valusad ja isegi kui istusin kontoris paar tundi \u00fche koha peal, pidin p\u00fcsti t\u00f5ustes ettevaatlikult astuma hakkama ja alati kaaluma, kuidas jalad maha toetada, et kannad, h\u00fcppeliigesed, p\u00f5lved v\u00f5i isegi varbad valusad poleks. Need valud on n\u00fc\u00fcd unustatud. Ainult hommikuti voodist v\u00e4lja tulles veel midagi nagu \u00e4hmaselt tunnen \u00fche kanna peal nii umbes kaks minutit.<\/p>\n Sel p\u00e4eval, kui jooksin valuta oma seitse kilti, sain aru, et suhkruga pean h\u00fcvasti j\u00e4tma terveks eluks. Ma ei ole arst, sellep\u00e4rast ei oska seletada, miks suhkru s\u00f6\u00f6mine mulle valu teeb, v\u00f5ibolla tekitab veres p\u00f5letikku (olen lugenud, et nii v\u00f5ib olla). Aga mis seal ikka, suhkur polegi tegelt inimese toit, mulle enamasti ei maitsenudki magusad s\u00f6\u00f6gid. Suhkru v\u00e4ltimine t\u00e4hendab ka k\u00f5igi tangainete ja jahude ning kartuli v\u00e4ltimist, sest need sisaldavad t\u00e4rklist ja t\u00e4rklis muutub maos suhkruks.<\/p>\n Isegi kui ma ei suuda s\u00fcsivesikuteta toitudes normaalkaaluni j\u00f5uda, on mul sellest t\u00e4itsa suva, sest see, mida olen juba v\u00f5itnud uuest eluviisist, see on kirjeldamatult hea. Mu enesetunne on super, sest veresuhkur ei h\u00fcppa enam ja ma pole s\u00f6\u00f6gis\u00f5ltuvuses. S\u00f6\u00f6gis\u00f5ltuvus t\u00e4hendas minu puhul seda, et max iga kolme-nelja tunni tagant pidin s\u00f6\u00f6ma ja sinna vahele ka m\u00f5ne puuvilja v\u00f5tma (v\u00f5i jogurti v\u00f5i saiakese), sest muidu kippus s\u00fcda pahaks ja n\u00f5rkus peale. Mingi salatin\u00e4ksimisega ja taldrikureegli j\u00e4lgimisega, mida tervislikuks toitumiseks loetakse, oli mul siiski pidevalt k\u00f5ht t\u00fchi ja m\u00f5tted alailma s\u00f6\u00f6gi juures. \u00d5htuti tuli ikka mingi isu, et tahaks n\u00fc\u00fcd \u0161okolaadi v\u00f5i juustu v\u00f5i midagi. N\u00fc\u00fcd on nii, et s\u00f6\u00f6n tunde j\u00e4rgi ja tunne on enamasti selline, et \u00fcle kahe-kolme korra p\u00e4evas pole vaja midagi suhu pista. Hommikul joon ainult kohvi, sellele j\u00e4rgneb brunch<\/em> millalgi kella 11-12 ajal (tavaliselt kaks praetud muna ja paar viilu sinki kurgi v\u00f5i tomatiga, mille k\u00f5rvale joon koorega kohvi) ja \u00f5htus\u00f6\u00f6k v\u00f5ib vabalt ollagi \u00f5htul, kasv\u00f5i kuus-seitse tundi hiljem, sest k\u00f5ht ei l\u00e4hegi \u00fcldse varem t\u00fchjaks. Ei mingit vajadust nokkida s\u00f6\u00f6miste vahele, ei mingeid n\u00e4ljap\u00e4evi. \u00d5htus\u00f6\u00f6giks on enamasti mingi liha v\u00f5i kala k\u00f6\u00f6giviljadega ja magustoiduks tihti vahukoor marjadega. Marju s\u00f6\u00f6n \u00fcldse palju, sest neid on hetkel p\u00f5\u00f5sad t\u00e4is. Marjadest ja vahel ka k\u00f6\u00f6giviljast saadud s\u00fcsivesikud on ainsad, mida endale sisestan, aga kokkuv\u00f5ttes on seda ikka v\u00e4ga v\u00e4he v\u00f5rreldes varasemaga.<\/p>\n Esimese pooleteise kuuga on mu k\u00fcljest kadunud kuus kilo puhast pekki. Kuna treenin iga p\u00e4ev, siis kindlasti on samal ajal raskemaks l\u00e4inud lihased. Naistele tervislikuks peetud v\u00f6\u00f6\u00fcmberm\u00f5\u00f5du, mis on 88 cm, sain isegi v\u00e4hem kui pooleteist kuuga k\u00e4tte, hetkel on v\u00f6\u00f6 87 cm. KMI j\u00e4rgi olen j\u00e4tkuvalt rasvunud (31,6), samas teevad inimesed mulle komplimente, et olen t\u00e4itsa saledaks saanud. Saa siis aru neist numbritest…<\/p>\n Naljakaid asju on ette tulnud. \u00dcksp\u00e4ev suvilas olles s\u00f5itsime ennel\u00f5unal linna, s\u00f6\u00f6nud ei olnud midagi, sest nii vara ei tahtnud. Miski kella poole kolme ajal j\u00f5udsime tagasi ja mees hakkas s\u00f6\u00f6maaega ette valmistama, mina vaatasin kella, et mis v\u00e4rk on, \u00f5htus\u00f6\u00f6gini on ju aega veel m\u00f5ni tund. Ma olin unustanud, et me polnud sel p\u00e4eval \u00fcldsegi s\u00f6\u00f6nud, sest k\u00f5ht ei olnud t\u00fchi!!! Ja nii ongi kogu aeg, et n\u00e4ljatunnet ei ole ja isegi kui tunnen, et k\u00f5ht on t\u00fchi, ei ole see tunne ebameeldiv nagu varem, vaid t\u00e4itsa meeldiv – las olla t\u00fchi k\u00f5ht, see pole mingi maailmakatastroof! Milleks muudkui s\u00fc\u00fca, kui omal on kere k\u00fcljes nii palju suurep\u00e4rast materjali, mida energiaks pruukida? Kusjuures s\u00fcsivesikuteta ja mittelahjalt toitudes saab k\u00f5ht kiiresti t\u00e4is ja toiduportsud muutuvad nagu iseenesest v\u00e4iksemaks. Kui varem mul oli raskusi meenutamisega, mida p\u00e4eva jooksul suhu pistsin, siis n\u00fc\u00fcd tean t\u00e4pselt, et seda, seda ja toda, sest p\u00e4ris v\u00e4he on k\u00f5ike kokkuv\u00f5ttes.<\/p>\n K\u00f5ige selle pika jutuga ei taha ma \u00fcldsegi kinnitada, et s\u00fcsivesikutest loobumine k\u00f5ik inimesed terveks ja \u00f5nnelikuks teeb, kuigi seda teooriat kinnitavad mitmed teadusuuringud. Inimese ainevahetus on nii keerukas s\u00fcsteem, et isegi \u00fchel ja samal inimesel toimib see erinevatel eluperioodidel erinevalt, ma n\u00e4en seda juba kasv\u00f5i iseenda pealt. Aga v\u00e4gagi julgen soovitada s\u00fcsivesikuvabalt toitumist k\u00f5igile, kes on samasse punkti j\u00f5udnud nagu mina, et miski enam ei t\u00f6\u00f6ta. Kui tahad kaalust alla saada, proovi kasv\u00f5i paar n\u00e4dalatki, v\u00f5ibolla toimib see sinu peal ka h\u00e4sti! M\u00f5ni inime on mulle \u00f6elnud, et tema seda ei suuda, aga kuidas nad teavad, kui pole proovinud? T\u00f5si on k\u00fcll, et inimesed on erinevad ja see, mis sobib mulle, ei pruugi sobida teisele. Minul mingit isude ja n\u00e4ljaprobleemi ei ole kordagi olnud, ma \u00fcldse ei m\u00f5tlegi enam toidust, aga Mrt \u00fctleb, et tema k\u00fcll m\u00f5tleb iga p\u00e4ev, et mis h\u00e4id s\u00f6\u00f6ke ja kooke ja asju k\u00f5ik olemas on ja millest k\u00f5igest ta n\u00fc\u00fcd ilma j\u00e4\u00e4b. V\u00f5ibolla on mu mehel see geen, mis s\u00f5ltuvusi tekitab (ta ise arvab, et see v\u00f5ib tal olla) ja minul seda ei ole? Palju \u00f5nne mulle!<\/p>\n Mul on praegu testperiood selles m\u00f5ttes, et katsetan, mida v\u00f5in endale lubada ja mida mitte. On suvi ja k\u00fclalisi k\u00e4ib, ikka juhtub, et istun veiniklaasi taga poole \u00f6\u00f6ni. Kuiv vein on t\u00e4iesti ok, mitte midagi ei juhtu, kui seda vahel joon, aga n\u00e4iteks viinamarjad l\u00f6\u00f6vad laksust vee keresse kinni. S\u00f5in \u00fchel suvila\u00f6\u00f6l no umbes 10-15 valget viinamarja, mis polnud \u00f5ieti magusadki ja j\u00e4rgmisel p\u00e4eval oli +1 kilo juures nagu nipsti, s\u00f5rmed paistes ja kohe ka raske joosta. Nii lihtne see ongi. Ka puuviljasuhkur on suhkur.<\/p>\n No vot, nii me siin n\u00fc\u00fcd elame. Kui tahad l\u00e4hemalt uurida, mida n\u00e4iteks LCHF endast kujutab, loe Andreas Eenfeldti blogi www.dietdoctor.com<\/a>\u00a0v\u00f5i kui oskad rootsi keelt, siis\u00a0www.kostdoktorn.se<\/a> v\u00f5i osta poest ta raamat Toidurevolutsioon<\/a>. Kuigi ma ise ei tee LCHF-i, olen siiski sellele toitumisele v\u00e4ga l\u00e4hedal ja laenan vahel retsepte Kadi K\u00f5ivu blogist<\/a>, kus on ka s\u00fcsivesikuvaba toitumise teooria kenasti lahti seletatud. Mulle t\u00e4iesti piisab sellest, et v\u00e4ldin s\u00fcsivesikuid ilma ekstra rasva lisamata.<\/p>\n Te ei kujuta ette, mis tunne on, kui oled mitu aastat \u00fcritanud oma kaalul number kaheksat eest \u00e4ra saada igast trikkide ja enesepiinamistega ja \u00fchel p\u00e4eval avastad, et kaalud 77 kg ilma et oleks selle nimel \u00fcldse midagi pingutanud! 77 kg on minu puhul j\u00e4tkuvalt rasvunud olek, aga see ei t\u00e4henda. Ja teate kui m\u00f5nus on selili lamades avastada, et puusanukid joonistuvad v\u00e4lja ega olegi enam peki all peidus? M\u00f5tlen, et ega mul polegi vaja mingit KMI-d rehkendada, kui tervis on nii palju parem ja nr 42 p\u00fcksid l\u00e4hevad vabalt jalga ning r\u00f5ivanumber on k\u00f5ige rohkem M. Ma olen ikkagi 51 juba, eks ole, see pole mingi 30 v\u00f5i 25, et peaks kondine v\u00e4lja n\u00e4gema ja lasteosakonnast riideid ostma. Pikkuse j\u00e4rgi v\u00f5iks mu suurim tervislik kehakaal olla 62 kg, aga ma tean, et kui kaal langeb alla 60, n\u00e4en ma nii \u00f5udselt kondine v\u00e4lja, et paha on vaadata. Kui kaalusin 58 kg, v\u00f5is vabalt \u00fcle lugeda nii mu ribid kui selgrool\u00fclid ja no \u00fctle mis tahad, see ei olnud ilus.<\/p>\n Kahju, et ma vaenlast nimega s\u00fcsivesik varem ei avastanud, oleksin v\u00f5itnud mitu aastat tervemat elu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u00d5udselt pikk tervise- ja kaalulugu tuleb n\u00fc\u00fcd. T\u00e4itsa tagant kaugelt hakkan peale, et oleks selge pilt, mis on mind vaevanud. Kuna olen \u00fcle hulga aja oma kehakaalu langema saanud, ei suuda seda fakti mitte kauem endale hoida \ud83d\ude42 Mu veresuhkur on olnud h\u00fcppav kogu elu. Kui k\u00fcsid, kuidas sellest aru saan, ei ole sa ilmselt […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[9,6,13],"tags":[],"class_list":["post-7173","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kropp-och-halsa","category-mrt","category-yrt"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7173","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7173"}],"version-history":[{"count":18,"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7173\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15706,"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7173\/revisions\/15706"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7173"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7173"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/ylle.mrt.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7173"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}