Ullumajapuhvet

 Eile õhtul Laterna baaris rammu kogumas (ootame sööke).

Mees avaldas just arvamust, et ta pole normaalne. Aga mina ütlen, et keegi pidi ju ükskord selle hurtsiku põranda uueks tegema. Igatahes on nüüd laud juba välja visatud ja käib pinnase vedu. Ma hommikul assisteerisin laudade väljaviimisel, niitsin muru ja korrastasin roose. Muidu ülejäänud aja olen niisama ilus ja valvan maja kui mees paari tänava kaugusele ladustamisplatsile põrandaalust liiva moodi asja veab.

 Põrandalaud on valdavalt ilus terve, sellest saab tugeva kuuripõranda. Hallituse haisu siiski laudade alt tuli, sest need mustad lauad, millele põrandalaud toetus, on suht mädad. Igal juhul oli õige otsus siia uus põrand teha. Vaadates, kuidas mees rassib, tekib mõte, et no milleks meile nii suurt jama nüüd vaja oli. Aga neil kahtluse hetkedel tuleb lihtsalt endale ette kujutada, kuidas uus soojustatud laudpõrand välja nägema hakkab ja kui mõnus on selle peal aeleda.

 Pinnase peab ära koorima kuni savini välja. Siis mahub parajasti kaks kihti betooni, peno ja armatuur uue laudpõranda alla.

 Niimoodi läbi maja kärutataksegi, elutoast läbi suure magamistoa ja veranda. Ja hiljem segu kärutäied sama teed tagasi.

 Siia päris me kodu lähedale, ainult paar tänavat edasi, poetab mees linnavalitsuse loal majaaluse pinnase maha. Kokkulepe on, et peab liiva ise laiali ajama, ei tohi hunnikusse panna. Loodame puhkuse ajal oma õue pealt teiste tubade aluse pinnase ka siia vedada.

Ja noh, roosimutt nagu ma olen, ei saa ka seekord ilma lilledeta 😀

EDIT: Valmis 😀

 Panin pestud vaibad ka maha ja…

Tegelikult on kolmandik pinnast veel vedamata. Mees tegi 10-tunnise tööpäeva ja väsis ära. Jätkab puhkuse ajal.

Comments are closed.