Köök ja nöök

Verandaga majas tunnen kõige rohkem puudust köögist, mida meil ei ole. Oleme kasutanud hädapäraseks vaaritamiseks tillukest ühe plaadiga elektripliiti, aga ahju meil pole siin olnud ja küpsetada ei saand. Reedel hakkasid asjad äkki köögi poole liikuma, sest mehel ammu juba käed sügelevad ehitustegevuse järele. Mrt oli parajasti lauamaterjali toomas köögi ehitamise tarbeks, kui ma netis rippudes sattusin mingite elektripliitide reklaami peale. Reklaamival firmal endal siukest kena pliiti polnudki, niisiis helistas Mrt tuttavale kodumasinate müüjale ja selgus, et tema poes on see täitsa olemas. Läks kohale ja ostis ära. Sellise:

Pliidi panime esialgu verandale, kuhu mees oli eelmisel nädalavahetusel vedanud ka hädapärase elektriühenduse.

 Ja kohe läks söömine tuksi! Mul oli ka vaja neid proovida, sain liigsetest süsikatest hommikuks tohutult paistes kere. Kui sõrmed on nagu vorstikesed, siis tead, et oled valesti söönud. Peamiselt nautisin küll seda, et majas oli küpsetuslõhn. Veranda on meil ju hõre, kindlasti paiskasime möödujatele ninna hurmavaid aroome. Küpsetuslõhn on kodu lõhn.

 Maja on meil hetkel segamini nagu seapesa, sest kõik ehitustarvikud ja pesemisasjad, mis remontimata köögis olid, on nüüd elutoas. Mrt tegi köögi tühjaks, et saaks paika panna põrandatalad, seintele reikad ja plaadid. Põrandalaudu ta kahjuks reedeks kätte ei saanud, kuigi oli lubatud, muidu oleks meil juba köögis põrand all.

 Eile õhtul. Kuna kõik on nii jubedalt kõver ja viltu, sai mees hullult vaevelda ja vanduda ja teise päeva õhtuks tabas teda suur ehitusfeilimasendus.

 Kraanikauss läheb sellest seinast minema ja boilerile ehitatakse kapp ümber. Üldse kõik mittetööpind läheb ilmselt kappide alla, sest köök on jube väike ja kuhugi peab potid-pannid panema.

 Korsten jääb alles, aga pliiti siia esialgu ei tule, sest lihtsalt ei mahu. Liiatigi on maja nii soe juba, et ei kujutagi ette, et meil võiks üldse tekkida vajadus tillukeses köögis pliidi alla tuli teha. Jube kuumaks läheks vist. Korstna kõrvale sobib hoopiski me uus elektripliit ja sealt saab siis ka ventilatsiooni tekitada.

 Enamus köögist sai pühapäeva õhtuks plaadid seina ja mehel oli selleks ajaks ehitusnikerdustest nii suur masekas, et läksime õue kõndima. Et saab maandada ennast väheke. Mul on tänasest kahest kõnniringist kokku korjatud mingi 12 kilti vist, võibolla natuke rohkem. Suurema osa päevast istusin arvutis ja parandasin oma diplomitööd. Üle poole tunni kulutasin ühe kursaõe õpetamise peale ja sellest ajast on mul täitsa kahju. Sest kui oled otsustanud, et õpid näiteks kuus tundi ja saad siis reaalselt koolitööd teha ainult napikalt üle viie tunni, sest keegi on su aja ära raisanud, siis ajab veits närvi. Mu käest on abi küsinud kolm kursakaaslast ja olen kõigile otse ära öelnud, et ei aita, tehku ikka ise oma andmeanalüüsid. Aga kui siis inimene helistab konkreetse küsimusega, mismoodi ma saaks ütelda, et mine sa ka… Ikka ju aitad! Ohjahh.

Mul on lõputöö tegelikult sellisel määral valmis, et võiksin juba kaitsma minna. Aga juhendaja tuli lagedale suure sisulise muudatusettepanekuga, mis tähendab terve ühe peatüki mujale tõstmist ja ümber kirjutamist ja see on nii suur töö, et täna ei jõudnudki seda teha. Õieti küll nõuab see esialgu väga suurt süvenemist ja mõtlemistegevust, millega mul oli nädalavahetusel ikaldus. Terve päev kulus ära vormistuse parandamisele ja mõnede mõistete kõpitsemisele, allikate korrastamisele ja muule pudipadile, mis sisuliselt mitte midagi ei muuda, aga annavad tööle viisaka usaldusväärse näo. Eelkaitsmiseks peab töö esitama kahe nädala pärast. Mul on võrreldes kursakaaslastega üüratu edumaa, aga ikka on veel hulganisti vaja aega panustada, et kõik viisakalt kirja saaks. Küll saab.

Leave a Reply