Archive for the ‘Kmr’ Category

Üllatus aastapäevaks

Monday, February 24th, 2020

Laps kanti tehnikaülikooli IT-teaduskonna auraamatusse, sest tublid tulemused õppetöös 😀

Lapsevanemad säravad, sest noh, mehike õpib ja tulemusstipendium on ilmselt välja teenitud.

Ja algas jälle…

Friday, January 31st, 2020

Istusime täna üle hulga aja loengutes terve päev. Päris veider olukord, kui peaaegu kuu aega on olnud õppimisest vaba (väljaarvatud üks eksam 10. jaanuaril, aga selleks me eriti ei õppinud). Rõõm oli näha, et need, kes eelmise semestri lõpus oma eksamitöödega jänni jäid, olid kenasti uuel semestril kohal, eelmised ained kõik sooritatud. Ja tüdruk, kes kindlalt tahtis võtta akadeemilise, sest täiskoormusega mateõpsi töö kõrvalt ei jaksanud täiega õppida, oli täna loengus ja rühib koos meiega edasi. Tohutult tähtis on kaasõppijate toetus ja õlatunne. Oleme üksteist lohutanud ja utsitanud ja nõmeduste üle nalja visanud ja lõppkokkuvõttes meie erialalt kukkus esimesel semestril välja ainult üks mees. Teine mees oli ka minemas, aga tema kohta ma veel ei teagi, kas ta jätkab, loengutes ta igatahes täna polnud.

Kurb oli kuulda, et üks tubli tüdruk, keemik, ütles loengus, et ta enam ei teagi, kas tahab üldse õpetajaks saada. Või õieti, kas ta tahab jätkata, sest õpetajana töötab ta juba mitu aastat. See on see tüdruk, kelle tunnis üks õpilane viskas tooliga seina sisse augu. Kusjuures ta tolle hullu olukorra oskas väga hästi ära lahendada, aga ikkagi…

Eks me teeme omale selle kraadi ära ja siis vaatame, kuhu edasi.

Kmr ja ta daam ütlesid pealinnas korteri üürilepingu üles ja sõidavad nüüd kodust kooli. Korter oli neil igati moodne ja ilus, aga kahtlustan, et sealt välja kolimisel said viimaks otsustavaks Lasnamäe prussakad. Rõvedad elukad! Võid neile tõrjet teha, aga nad tulevad ju tagasi. Väikelinna puhtas keskkonnas kasvanud inimestele on igasugu sellised jõledused natuke liiga palju. See on nagu üks võõras kultuurikeskkond, kuhu sa ei sobitu ja mis käib sulle närvidele.

Ruthi tuleb homme koju Belgiast, kus ta õppis terve nädal ühes Genti ülikoolis. Tegi lõpetuseks eksami ja puha ja saab selle eest 3 EAP-d. See oli tal üks rahvusvaheline projekt, kus oli õppureid üle Euroopa ja isegi Ameerikast. Väga lahe, et ta ikkagi raatsis sinna minna, sest Sassu ja need, no teate küll… Aga kui oled konkureerinud ja pääsed nende paari väljavalitu hulka, kes väljamaale õppima saavad, siis igatahes ei raatsi ju loobuda. Nii palju, kui ta on oma kogemust meiega jaganud, ma igatahes sellest saan aru, et väga põnev ja hariv, selline eriliselt silmiavav nädal on tal olnud.

Krt, see ülikoolis käimine on ikka üks lahe asi, ma ütlen!

Meie taga istus täna loengus me lapse endine klassijuhataja. Kuna loengu lõpus tulid teemaks eetika küsimused, muuhulgas noorte alkotarbimine ja sellised asjad, rääkis õpetaja meile pärast ühest oma elu kõige jubedamast juhtumusest õpetajana. See oli siis, kui ta me lapse klassiga Itaalias käis. Kui reisid õpilastega Eestis ja lapsed oma ninad täis tõmbavad, siis on lihtne – kutsud lapsevanema järele ja viigu oma kabajantsikas minema. Aga mida sa teed Veneetsias? Noored tegid tal hotellis möllu ja mingi turist oli sellepärast nõudnud hotellilt ööbimise eest raha tagasi, sest ta ei saanud magada. Õpetaja maksis selle öö turistile omast taskust kinni. Aga siis oli meie väike poeg, kes väidetavalt möllu põhjustaja polnudki, läinud õpetaja juurde ja küsinud, et kui palju nad talle võlgnevad. Mille järel kogus Kmr klassikaaslastelt raha kokku (südametunnistuse järgi) ja maksis õpetajale kõik tagasi. Ma ei mäleta, et ta oleks sellest meile peale reisi üldse rääkinud midagi… Aga täna, kui õpetaja meile sellest rääkis, ma nägin ta silmis pisaraid. See oli väga emotsionaalne juhtumus. Me mehega muidugi mõtlesime, et issant, kui tubli laps meil on! Noh, ja sa siin nüüd loed ja mõtled, et nagu oma isa suust kukkunud, onju 😀

Koolist koju sõites tegime õhtusöögiks peatuse gruusia söögikohas, mis jääb kuhugi midagi seitse kilti enne Haapsalu linna. Seal polnud ainsatki autot ja kui parklasse sõitsime, nägime ühte meest ja naist (teenindajat/vbla omanikku ja kokka) aknast imestades vaatamas, et kas tõesti kliendid tulevad. Ja me istusime seal rohkem kui tunni täielikus üksinduses. Võtsime alustuseks õlled (autojuhile alkovaba, muidugi) ja sibula- ja kalmaarirõngad ja pearoaks šašlõki. Ma valisin muidugi gruusia õlle, eks ole, aga kuna sellest saab kõht jubetumalt täis, kahetsesin, et veini ei võtnud. Need igasugused rõngad olid räigelt head! No tainas ümber, muidugi, mis seal parata! Šašlõkiga läks aega, aga arusaadav ka, sest see oli küpsetatud täiega pehmeks. Viimase lihatüki tõstsin mehe taldrikusse, sest lihtsalt ei mahtunud sisse ja tunne oli, et hakkab teistpidi liikuma juba see värk mu sees. Totaalne ülesöömine! Õhkkond oli kodune, sest ainult meie ja grusiinist teenindaja, eks ole. Vähe puudus, et oleksime ka ühe tantsu teinud. Mees uuris teenindajalt Gruusia rahvariiete kohta, mis seal rippusid, et mis seal rinnaesisel puupulkade asemel tegelt olema peaks ja ma ütsin ju, et padrunid ja mul oli õigus! Teenindaja rääkis mõne sõna eesti keelt, aga põhiliselt siiski inglise keeles.

Huvitav, kas nad jäävad ellu oma bisnissiga seal tee ääres? See koht oli kaua müügis ja nüüd on grusiinid selle korda teinud. Vabalt võib olla, et olime nende tänaõhtused ainukesed kliendid. Ma ei tea, mis ajab grusiinlasi siia hallile maale restot tegema, aga mu meelest peaks sellist tegevust tunnustama ja toetama, sest erinevus rikastab, eks.

Kui juba söömiseks läks siis… Tšillisime kodus õndsas rahus kui naabertänava söögikoha pidaja postitas FB-sse napoleonikoogi pildid. Kook oli tal just valmis saanud ja no jommaijoo, ma ütlen. Mees hüppas püsti ja lippas nurgapealsesse kõrtsi koogi järele. Räigelt hea napoleon! See linn siin oma kookidega on inimese hukatus, ma ütlen! Õnneks juhtub sellist koogitarbimist meil ainult harvadel nädalavahetustel, sest enamasti me siiski üritame suhkrut ja gluteeni vältida, aga teinekord on küll nii, et kussasaad.

Statistika kohaselt on Haapsalu ja Läänemaa inimesed Eestis kõige rasvunumad, aga üllatus-üllatus, keskmine eluiga on ikka nagu kõrgem kui Eestis keskmiselt. No mis nähtus see siis veel on? Ikka tšill ja grill ja pirukas vist 😀

Protected: Veider

Saturday, January 25th, 2020

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Protected: Veel üks pump

Monday, December 9th, 2019

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Protected: Utiliseerime

Thursday, November 21st, 2019

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Protected: Ei midagi erilist

Tuesday, November 19th, 2019

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Protected: Need hetked…

Friday, September 13th, 2019

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Protected: 2. september

Monday, September 2nd, 2019

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Protected: Haavad

Sunday, August 4th, 2019

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Protected: Diplomid käes

Saturday, June 15th, 2019

This content is password protected. To view it please enter your password below: