Archive for the ‘Verandaga maja’ Category

Ilus suvine puhkepäev

Sunday, June 16th, 2019

Mrt tegi hommikul köögis plaatimistöid, pealelõunal läksime rattatuurile, mis venis ligi kolme tunni pikkuseks. Sõitsime läbi metsade Pullapääle ja isegi Rohukülas käisime ära. Kann kange, aga meel rõõmus, pöörasime Haapsallu jõudes sirgelt Rootsituru kohvikusse ja lasime omanikul endale välja teha. Kohvikupidaja oli mulle ühed praed sees selle eest, et tänu minule ta sai ülikooli lõpetatud. Kas ma olen sellest varem rääkinud?

See on see juhtum, et tubli ärinaine, kes sebib mitmel rindel ja pealegi elab ise üle talve Soomes, ajas kuupäevad segamini ega ilmunud õigeks ajaks lõputöö kaitsmisele. Kui ta etteastumise aeg lähenema hakkas, kirjutasin talle sõnumitesse, et kle kussa oled ja sain rahulise vastuse, et just jõudsin Haapsallu. Kui ütlesin, et kohe on ta kaitsmise aeg ja ainult mõnel veel üles astumata, tekkis paanika mille sarnast pole siin väikelinnas vist varem nähtud. Ma muudkui kirjutasin talle FB-sse, et jookse-jookse-jookse!!! ja ta jooksis kõigepealt oma lõputöö järele, mis oli alles köitmisest toomata ja siis tormas kolledžisse. Jõudis kohale hetkel, kui eelviimane inimene kaitsma hakkas, ta ise jäi viimaseks ja imedeime, saigi oma asja käigu pealt tehtud. On üsna tavaline, et inimesed tulevad kaitsmisele kohale alles enda kellaajaks, aga mingi kahtlus mul tekkis ja igaks juhuks küsisin, et kas ta on ikka tulemas. No polnud. Täiesti uskumatu lugu mille sarnast see kool siin pole varem näinud. Ehk et kui ma poleks teda otsima hakanud, oleks tal ka sel aastal diplom saamata jäänud (ta enda kursus lõpetas eelmisel aastal).

Tänased pildid:

 El Cato, Mammi oma.

Üks tädike, kes tihti me majast mööda kõnnib, nimetas mind täna roosiaia kuningannaks ja soovis ilusat suveaega 😀

 Esimene oma peenrast. Teine samasugune suur ja punane on veel, aga jätame ta küpsema lootuses, et linnud pole nahka pannud enne kui jälle ükskord töölt koju jõuame.

Nädalavahetus nagu ikka

Sunday, June 9th, 2019

Eile olin Viimsis oma kursuse lõpuläbul, kust koju jõudsime öösel nii umbes kell kaks. Magama sain vast millalgi kolme paiku, mis minu eas on… no ikka selline suurem sündmus. Ma tavaliselt ärkan vara ka siis, kui olen hilja magama läinud, aga täna hommikul venitasin unekesega välja peaaegu kella kümneni. Äärmiselt haruldane. Kusjuures ärkasin täiesti puhanult ja lendasin pea kohe aeda tegudele. Mrt-l seevastu oli ärgates suur väsimus ja raske olla, kuigi ega see tal ei takistanud täna ehitamast ega midagi. Õhtul suutsin ta isegi veel linna peale rattatiirule meelitada. Mrt pani magamistuppa plaadid seina ja meisterdas jalanõudekapile esipaneeli, vahetas ära veranda ukseluku ja… midagi oli kindlasti veel. Kell hakkab nüüd juba kümme saama, lebotasime väsinult verandal, kui Mrt äkki püsti hüppas, et uups, pidin ju kraanikausi ka seinale panema.

Selle kraanikausi ta võib ju praegu toreduse pärast vetsu seinale kinnitada, aga veevoolikud on puudu ja segistit ka pole.

Mina kaevasin ja tassisin. Seoses sellega, et naabrinaine lasi me kruntide vahele uue aia ehitada, tekkis meil võimalus endale rajada grillinurk. Et aianurka kena põranda ehitada saaks, on vaja minema vedada suur ports pinnast ja ära koristada mingid kivihunnikud, mis lammutamiste käigus on sattunud rikkuma vaadet me köögiaknast. Mul oli plaanis kuhjata alla tänava äärde üks mullahunnik, kuhu mõni kõrvitsaline kasvama panna. Kuna kivihunnik oli vaja eest ära saada, tekkis mul mõte, et miks mitte ehitada kõrvitsatele paekividest müüriga kõrge peenar. Nii ma siis kärutasingi eile hommikul kõik ilusamad kivid, millest jõud üle käis, teise aianurka ja täitsin müüriäärse mullaga. Ilusa mulla kaevasin välja sealt samast ilusaks loodavast aianurgast ja grillinurgale ettejääva pinnasega täitsin tekkinud auku. Etteruttavalt olgu täheldatud, et kui mitu tundi kaevamist ja tassimist läbi sai ja ma ennast puhtaks olin küürinud, katsin alaselja profülaktiliselt Voltareniga. Inimene õpib, eks ole. Eelmisest suurest mullakärutamisest sain mitmenädalase seljavalu, seekord püüdsin targem olla. Paistab, et mu nipp töötab.

 Eile oli selline. Suur auk mu rajatise ees ei ole peale jäänud, aga see oli väga suur tõepoolest.

 No selline.

 Täna on sile kõik. Ma ei tea kas mu kõrvitsalised kasvama lähevad, aga kui mitte, saan sinna künka otsa panna midagi muud. Muidu üldiselt ma naabrite aia äärde midagi istutada ei plaani ja ühe mustsõstrapõõsa ka juba juurisin välja, sest naabrimees käib pidevalt mürgipritsiga ringi ja see mulle ei meeldi.

 Väike fragment maasikapeenrast. Mardi kingitud taimed kannavad täiega.

 Elutoa akna alla istutasin oma vaenekesed tomatid. Õhtuks olid kenad sirged juba, küll nad kasvavad. Teisele poole õhksoojuspumpa külvasin kosmosed ja osa neist veel veranda seina äärde, neid on mul värava taga ka. Ja veranda tänavapoolsel küljel on saialilled ka tärganud.

 Uus Flammentanz õitseb roosiheki lõpus. Hekil on ka mõned õied lahti.

Aga samal ajal toas…

 Mrt tegi augu korstna magamistoapoolsesse külge, sinna hakkab suubuma toru, mis tuleb köögikubust. Köögi poolt oleks ta korstnasse minek veits kole jäänud, peidame ta oma toa nurka ära.

 Mees proovis algul mingi üüberpeene aparaadiga auku teha, aga see oli nii suur raske kolakas, et viimaks läks ta ikkagi nö juurte juurde tagasi ja uuristas mingi oma väiksema riistaga augu korstnasse (trelli ja meisliga). See hull masin, mis pildil, peaks töötama statiivi pealt vist tegelt, inimese see lõhub lihtsalt ära.

 Niuke.

 Magamistuba sai plaadid seina.

 Nüüd veel värvida ja tapeet panna ja. See on üks väike putka, ainult magamise jaoks. Köögi sein tuli natuke akna ette, aga see oli ainumõeldav lahendus, kuidas köök veidigi suuremaks saada. Igatahes olen ma me köögi mõõtmete ja paigutusega vägagi rahul, hea mugav on seal toimetada.

 Mrt tegi õhtul veel jalanõudekapile esipaneeli ka valmis. Sisse peab mingid kaldus riiulid leiutama.

 Pesumasin on tõstetud kapi peale, nii on hästi mugav pesudega sehkendada ja ruum seal nurgas saab niimoodi ka maksimaalselt ära kasutatud. Märkasid, et liiste pole, jah? Ei ole tõesti 🙂

 Selline näeb välja tavaline Haapsalu kohalik, keda turistidest eristab selge dress code. Selline, mis on nagu… seisukoht 😀 Käisime õhtul spordipoest Mrt rattale uut sisekummi ostmas ja mees ei vaevunud midagi viisakamat selga panema.

 Vähemalt ei pea kraanikaussi nüüd ühest kohast teise tõstma teiste ruumide ehitamise käigus.

 Õhtusel rattatuuril.

 Vaadake, ma sõin jäätist! Pakun, et mingi viis aastat on sellest küll möödas kui viimati jäätist sõin. Loodetavasti ei saa see harjumuseks. Aga ma võin!!! Olen ennast viie aastaga terveks söönud, üle-eelmisel nädalal käisin perearsti juures ja andsin proovid, mu veresuhkur oli uskumatu 4,7 mmol/l. Sellist näitu ei ole mul olnud vist vähemalt viimased 15 aastat. Ma pole enam eeldiabeedis ja see on väga ohtlik, sest näete ise, kohe hakkab inimene endale suhkrut lubama. Õnneks ma magusat üldse ei armastagi, tänane jäätisepeatus armsa Ärni juures oli erandlik. Tollest arstilkäigust peaks eraldi postituse tegema, sest kõik mu näidud on läinud paremaks, väljaarvatud kilpnääre. Mul on hetkel käimas põhjalik tehniline ülevaatus, ükspäev kirjutan lähemalt.

 Mõned lubavad siin linnas endale nädalavahetustel isegi selliseid asju 😀

Pildipost

Monday, May 27th, 2019

 Lapsepõlve kuslapuu lõhnab nagu mingine.

 Köögi kardin.

 Köögi ülemised kapid hakkavad valmis saama, natuke ilustust ja riiulid veel teha.

 Terane silm märkab veekasti kattel pragu. See kate läks garantiikorras vahetamisele, Mrt pani laupäeval juba uue jupi paika. Imeline Ifö ja Espaki garantiiteenindus.

 Magamistoa vana lagi, palju viltu ja kõver.

 Uus lagi saabub.

 Lagi olemas. Panin seintele pitsid tagasi, et sodi ei pudeneks palkide vahelt.

 Mrt timmib uksepakku parajaks.

 Magamistoal uks ees, vaja veel värvida.

 Mardi kingitud maasikad, eelmisel aastal istutatud.

 Uus Flammentanz.

 Siia värava taha tulevad vbla millalgi ühed lilled.

 Postkasti ette elektrikapi taha üritan lillherneid tekitada. Värava kõrval uhab Ralkade kingitud roos kasvada, juba õienupudki küljes.

 Ja siia seina äärde tekivad ehk ühel päeval saialilled. Kõnniteed meil pole, olgu siis vähemalt lillepeenar.

Oleme oma ehitustöödega plaanidest palju ees. Uskumatu, mida kõike annab vähese rahaga ära teha. Võtmesõna on taaskasutus.

Riia trip ja kodu kõpitsus

Sunday, May 12th, 2019

Eile käisime Riias ostmas ehitus- ja sisustuskraami, mida Eestis pole või mis on siin liiga kallis. Saime kööki retrokubu ja seinaplaadid, vetsu kraanikausi ja lisaks taldrikuid, kausse, söögiriistu ja muud vajalikku. Kell kaheksa Haapsalust startisime ja kolmveerand kümme olime kodus tagasi. Täna on mees nikerdanud pool päeva köögimööblit, tegi pööningult leitud veits ussitanud laudadest sahtlitele esipaneelid. Ma niitsin muru, sättisin roose ja istutasin oma rukolat-tilli ringi. See kõik toimus siis, kui mul oli 7 kilti kõnnitud ja mehel 17 kilti joostud, sest ega keret ei või unarusse jätta. Rohkem kirjutada ei viitsi, panen pilte.

 

Haljastus

Sunday, May 5th, 2019

Nüüd on mul igatahes toss väljas. Olin plaaninud täna ainult lugeda ja üldse mitte ennast liigutada rohkem kui hommikusel kõnnil. Paraku sattusin pealelõunal uksest välja astudes naabritega jutustama, mis päädis sellega, et Mrt jättis köögi ehitamise pooleli ja tuli õue planku lammutama.

 Pakun, et see plank meie ja kaasomanike kruntide vahel on sama mis mu lapsepõlves, igatahes 89-ndal aastal see oli siin juba olemas, kui naabrinaine sisse kolis. Täna mees võttis selle maha ja saagis juppideks. Asi selles, et naabrinaine oli miski ehitajaga kokku leppinud, et teeb uue plangu. Suur tükk meie maad on naabri käes selle plangu taga ja ma eelmisel aastal läksin siin ju veidi ärevaks, kui nägin, et naabrinaine oli plangu äärest sirelid maha võtnud, mis tema pool planku küll olid, aga meie omad siiski. Nüüd küsis naabrinaine, kas oleme sellega nõus, et plank ei hakka jooksma kahe akna vahelt, kust tegelik piir läheb, vaid tema maa pealt otse majanurga juurest tõmbaks sirgelt kuuri poole ja siis enne naabri puuriita keeraks meie poole tagasi. Et ta annab oma maast osa meie kätte ja me siis lubame tal jätkata oma puuriitade ehitamist meie maale. Mu meelest see on tal üks hea plaan ja kui plank tõepoolest sedasi tehakse, saame hea suure nurga omale õunapuu alla, kuhu kasvõi grillinurk teha. Vaatasin, et isegi päike paistab sinna nurka pikalt, vbla saaksin isegi tekitada omale kena päevitamise nurga, millest olen puudust tundnud. Või siis sibulapeenra. Igatahes hakkab meil välisukse taga oluliselt rohkem ruumi olema.

Raha naabrinaine me käest võtta ei taha, aga palusime tal uurida, kui palju läheks aia ehitamine kallimaks, kui värav ka teha, selle me siis maksaks kinni. Värav oleks mugav, sest viimasel ajal on mees pidanud umbes kord kuus käima naabri õuel kanalisatsiooni lahti surkimas. Hea oleks otse minna õue pealt, et ei peaks mingi sitapulgaga mööda tänavat jalutama läbi mitme värava.

Kui see kruntide kasutamine meil nüüd sedasi laheneb, siis on see küll üks ootamatult ludin lahendus. Mul oli mure, kui naabrinaine me sirelid maha võttis ja platsi tühjaks tegi, et ega ta äkki omale sinna midagi ehitama ei hakka. Nüüd annab ta selle maa meile tagasi, aga laseb ehitada oma puuriidale meie maa peale korraliku katuse ja las see jupp maad siis olla ta käes.

 Mrt ladus vana aia riita, et saame jupid ära kütta.

Mul polnud tänaseks mingeid tööplaane, aga kui juba väljas olin, siis mõtlesin, et korjan aia tagant kivid ära, sest peale kraavi kinniajamist jäi aiatagune nagu kuumaastik, konarlik ja suuremaid ja väiksemaid kive täis. Pole vist mõtet loota, et linnavalitsus enda tellitud sotapota ilusaks haljastada laseb. Päris mitu käru põhjatäit kive korjasin ära ja valasin oma tagaaeda madalasse kohta. Kuna kivide koristamine üksi midagi ilusamaks ei teinud, siis kaevasin suure värava juurest, kust mees ühe põõsajuurika oli välja võtnud, maa tasaseks ja vedasin ülejäänud mulla ja mättad aia taha täiteks. Viimaks oli mul ilusat mulda ka vaja ja selle tõttu tekitasin aeda mustsõstrapõõsaste juurde üüratuma augu. Pakun, et oma paarkümmend kärutäit mulda viisin aia taha tasandamiseks. Tegin ootamatult ära kogu selle töö, mida olin edasi lükanud suveaega, et kui soojaks läheb, on mõnus toimetada. Täna oli ka mõnus.

 Loodetavasti ei tule linnahooldusel pähe, et kaevaks äravoolu lahti või midagi. Ehk aitab neile sellest luugist, kust trenaažile ligi pääseb.

 Peaksin ehk linnale arve esitama, sest see oli nende töö tegelt peale sonkimist haljastus taastada?

 Ma ei hakka siia praegu muru külvama, muld on igasugu seemet ja juurikaid täis, ehk kasvab ise. Igatahes ühel hetkel, kui on vaja muru niita, ei künna ma enam mööda kive ega sõida mättasse, sest üsna tasaseks sain aiataguse.

Kaevamine ja tassimine väsitas jubedasti ära. Peale pesuskäiku vajusin Kärmes Küülikus sügavasse tugitooli ja nautisin head sööki ja jooki. Me polnud juba mõni nädal väljas söömas käinud, täiega nautisime.

Seda ka veel, et Mrt monteeris köögis riiuli alla valgustid, mis osutusid küll kahjuks liiga nõrgaks, aga ei hakka muid ka otsima. Pold need ka mingid odavad, las olla.

 Pildil juhtmed alles ripuvad, nüüd need on kuidagimoodi viisakamalt ära pandud.

Edeneb

Saturday, May 4th, 2019

Mrt on jätkuvalt asendustegevuste lainel, täna on ta ainult ehitanud, kuigi endal on aega diplomitöö kirjutamiseks vähem kui kümme päeva. Ma parandasin hommikul mitu tundi oma lõputööd, kirjutasin ingliskeelse annotatsiooni sisse ja saatsin Rootsi juhendajale allkirjastamiseks. Rootsist tulid mulle allkirjad paberi peal skännituna, sest sellist digiallkirja võimalust, mida me siin lugeda saaksime, mu juhendajal pole. Mu enda ja teise juhendaja allkirjad tulevad ikka digikad. Kuna mu Eesti juhendaja on tangofestivalil, siis loeb ta mu töö viimast versiooni alles uue nädala alguses. Mul on ägedad juhendajad, üks on kõva karateka ja teine kirglik tango tantsija, kes pea iga nädal kusagil milongal.

Üldiselt ma loodan, et mitte ainsatki tähte enam töös muutma ei pea. Ma ei jõua ära imestada, et iga kord kui tööd uuesti loen, ma leian miljon asja, mida muuta. Täna, näiteks, avastasin, et olin tõenduspõhisust nimetanud teaduspõhisuseks või millekski sääraseks. Igatahes mingil hetkel pean ütlema stopp või tsurr ja rohkem mitte torkima, aga rumalaid vigu ei tahaks siiski sisse jätta.

Lõuna paiku saatsin diplomitöö parandatud versiooni juhendajatele ära ja kõndisin Rannarootsi muuseumi suitsutatud jääräime ostma. Seal oli täna kena kultuuripäev, pill mängis ja kalu tossutati vanade rootslaste kombel. Ostsin kaks vardatäit suitsuräime ja õhtuks on need kõik ka sistaks tehtud. Räimed lõhnasid ja maitsesid nagu mereküla mälestus, oli nostalgiline söömaaeg.

Mis merekülla puutub, siis tuli meile sealt prügileping, mida ma ei kavatse allkirjastada, sest keegi me majapidamises prügi ei tooda. Saatsin valda avalduse vabastuse saamiseks, elektritarbimise ajaloo panin ka juurde. Päris kaval trikk see neil elektritarbimist küsida, aga peab ütlema, et see võib olla petlik, sest vbla ma ei käi suvilas pool aastat, aga hoian seal elektriradikad sees ja arve tiksub, prügi samas siiski mitte keegi ei tooda. Meil näiteks tekitavad väikest tarbimist ruuter ja valvekaamerad, ise käisime suvilas viimati möödunud aastal.

Köögi järg on selline, et Mrt hakkas ehitama tööpinda ja kappe, ma õhtul värvisin need üle nii palju kui vaja oli.

 Sahtlite demo. Ühed siinid tulid puudu, ei viitsinud uuesti poodi minna, ja sahtlite esipaneelid on ka veel ehitamata. Mrt ostis täna natuke liimpuitu juurde kappide ehitamiseks, aga muidu üldiselt enamus materjali saame muu ehituse jääkidest. Ülemised kitsad sahtlid on näiteks tehtud põrandalaua jääkidest ja sahtlite esipaneelid loodab mees kokku klopsida neist laudadest, mida meil veel pööningul on eelmisest omanikust järele jäänud. Taaskasutus ja jäänuste pruuk on imeline mu meelest, sellise tegevusega hoiab kokku märkimisväärse koguse raha. Üks Mrt sõber lasi omale korterisse kapid ehitada ja maksis nende eest kuus tonni ja tean ühte prouat, kellel eritellimusel köögikapid maksid viis tonni. Meil kulus täna umbes sada eurot natukese puidu, siinide ja uksenuppude peale. Arvata on, et umbes teist nii palju kulub veel, aga no paari sajaga köögi sisustus ehitada versus mõned tuhanded, eks ole. Võtmesõna on siin muidugi “mees, kes kõike oskab.”

 Vahepeal testisime, kuhu miski asi mahub.

 Mu järjekordne plätserdustegevus.

 Selle koha peal jätsime pooleli. Ülemise riiuli alune osa tuleb ära plaatida ja pliidi tagune ka kuni kubuni, mida veel ei ole ostetud. Kraanikausi peab nõks madalamale panema, et oleks ühel joonel ja uksed peab ette ehitama, päris üles kuni laeni tulevad ustega kapid.

 Eile mul viskas üle, et köögipaberit pole käeulatuses, sellepärast leiutasin siukse lehviga asja.

 Kui inimesel on köök, siis ta küpsetab. See on eilne pilt, mandlijahust vorstipirukad ja kirsimuhvinid.

 Ja sa vaata seda seljakotti! Mul isegi ei olnud kahju selle eest 47 eurot välja käia, sest no nii-nii ilus mu meelest. Olen sada korda kahetsenud, et omale Londonist kuue naelaga seljakotti ei toonud, sest Eestist ei ole selliseid ilusaid heledaid kotte hea hinnaga leidnud. Muudkui otsisin miskit odavat ja praktilist kuni eile sattusin kaubamaja Prottenis selle tikitud isendi peale ja unistus odavast kotist oli nagu peoga pühitud. Sest no nii ilus lihtsalt! Käin teda aeg-ajalt patsutamas ja imetlemas juba kaks päeva 😀

Kolisime kööki

Thursday, May 2nd, 2019

Mrt-l on homme eelkaitsmine, ta nikerdas oma esitluse ikka ka enne valmis kui hakkas tegema seda:

 Mees ehitab seintele kapid, millalgi. Homme ostame liistud. Elutoa poolne sein on veel täitsa tegemata. Aga kuna meil on magamistoas vaaritamisest kopkin ees, siis kolisime ikkagi sisse.

 Mööbel on ajutine, või vähemalt need toolid. Ja tekstiilid muidugi, esialgu täiesti suvalised, tädikese vana kardin ja. Pliidi kohale peab panema kubu, aknapõsed on tegemata, külmkapi uksed käivad valepidi lahti…

 Esimene õhtusöök selles köögis, kui rohkem kui 40 aasta tagune lapsepõlv välja arvata. Jubedad joodikud, onju? Ma joon veini veega pooleks ja Mrt manustab alkovaba õlut. Täpselt selle koha peal ma mäletan ennast istumas suvehommikutel nii umbes kell viis ja söömas praemuna või singileiba. Ainus buss läks tollal nagu tänagi Haapsalust Raplasse midagi kella kuue paiku. Söömisel oli siin majas tähtis koht ja kedagi niisama minema ei saadetud.

Kohvimasin ja mikrolaineahi ja toidunõud ja igasugu muu köögitavaar on kõik alles suures magamistoas. Neid enne kööki ei koli kui on, kuhu nad panna. Puuküttega pliidist loobumine oli üks hea mõte, ei kujutakski ette, kuidas see siia mahtunud oleks. Kõige müstilisem tundub mulle, mismoodi Naima mahtus siia tillukesse kööki oma hõrgutisi valmistama, sest siis oli ju siin puupliit ja esiku ja vetsu võrra oli köök väiksem ja selle koha pealt, kus meil praegu kraanikauss ja boiler on, läks uks vanainimeste magamistuppa. Laud oli mu meelest samamoodi akna all ja ainult kahe tooliga, suurema kambaga söödi alati elutoas. Toidunõud ja mingid söögivärgid olid tollal sahvris, selle koha peal meil nüüd on vets.

Köök on nüüd selle maja kõige valgem koht. Mõnus on siin istuda.

Ilm pööras külmaks, tulbid pole täna isegi õisi lahti teinud. Hommikul tegime suure kõnniringi, nii umbes seitse kilti või rohkem ja peale seda viisime jäätmejaama eterniidid, mis eelmisest suvest saati õunapuu najal redutasid. Mind jubedalt häirivad igasugu lammutushunnikud õue peal ja nende eterniitide pärast vingusin juba ei tea mis ajast. Mrt lükkas muudkui eterniidi äraviimist edasi, sest kärul olid laagrid läbi ja üleüldse jube kallis on igast jäätmete loovutamine. Oleme siin ühe suurema rendikäruga seekord, sest enda oma on sõbrapoisiga kuskil võpsikus, no ja kasutasime siis juhust. Midagi üle 300 kilo oli neid kokku ja maksma läks umbes 46 eurot. Järgmine sats on nüüd lammutuspuidu äraviimine, aga need tuleb enne sorteerida, sest värvimata laua saab tasuta ära anda ja ainult värviga lauad maksavad. Pidin neid siin tegelt saagima hakkama, et kütame ära, aga neil on roppu kanti naelu sees ja mingit erilist kütteväärtust neil pole, ei teagi, kas hakkan jamama üldse.

Vot sellised lood. Et oleks nagu väike puhkus või midagi säärast.

Esimene niitmine

Wednesday, May 1st, 2019

Päeva alustasime nagu ikka oma trenniringidega. Ma kõndisin veidi üle tunni ja Mrt jooksis umbes 21 kilti.

Mõtlesin, et niidan enne ühe tiiru muru kui lumi peale tuleb.

 Tulbid õitsevad. Vana kuslapuu, mille siia tulles päris maha lõikasime, sest see hull rääbakas oli, on ennast mööda eelmisel suvel sätitud nööre kenasti üles ajanud ja näeb juba päris tihe välja. Kõik, millele siin aias sai möödunud suvel elu antud, on suurepäraselt talve üle elanud, kui nüüd vaid sellest viimasest külmast jupist, mis saabub homme, ka tervelt pääseks.

Mrt kaevas millalgi varakevadel suure värava kõrvalt vanad põõsajuurikad välja ja tegi maapinna tasaseks, et värav korralikult lahti käiks. Mättad viskas suvalt murusse, ma täna pidin need enne niitmist aia äärde lahendama. Ühe pojengipoja istutasin ka ümber, sest üks väravapool hakkas nii kaugele lahti käima, et kippus lillele peale.

Mees taris eile kohale laelauad, ma täna värvisin neid.

 Käe väikesed liigesed on mul ikka jubedasti pekkis, poole värvimise pealt juba kippus valu pärast silmist vesi välja. Mul hull ahastus tuleb peale iga kord kui taasavastan, et käed ei ole enam endised. Kurtsin Mrt-le, et kümme aastat liiga hilja see maja meieni jõudis. Aga see muidugi ei tähenda, et ma tööd tegemata jätaks, vesistan ja teen, nii kaua kuni suudan veel pintsleid-haamreid käes hoida. Peamiselt on pöidlaliiges see, mis valu teeb, aga kui mitu tundi pean ühes asendis pintslit peos hoidma, siis saan kõik sõrmed kangeks. Täna värvisin 30 lauda, need lähevad köögi lakke. Mrt tahtis neid veel õhtul lakke panema hakata, aga ma tõmbasin pidurit. Ta oli väsinud tegelt. Õhtul kurtis, et on päev otsa tööd vehkinud ja nagu mingit nähtavat tulemit pole.

 Mrt värvis korstna valgeks, kolm kihti lausa, see on siiski päris nähtav asi. Suur osa päevast kulus tal kaablite vedamisele, suures magamistoas olevast elektrikapist pööningu kaudu kööki.

 Päeval jõudsin isegi natuke verandatrepil päikese käes istuda. Nüüd on ilm juba pilves ja saab siis nalja näha, mida taevast sadama hakkab, kas vihma või lund. Jälle on see aastaaeg, kus õhtul ei tea, kas hommikul on suvi või talv.

Asendustegevused

Sunday, April 28th, 2019

Valmistun ülehomseks eelkaitsmiseks. Olen kirjutanud ühe kaitsekõne valmis, siis selle järgi teinud slaidid ja nüüd slaidide järgi hakkan kirjutama uut kaitsekõnet. Lõputöö viimase veriooni esitasin täna õhtul plagiaadiprogrammist läbi laskmiseks ja täiega loodan, et ei pea sinna enam kirjutama isegi mitte ainsat koma või punkti.

Eile olime sugulase juubelil, mille puhuks tegin natuke õmblustööd, sest pidin oma uue kleidi lühemaks võtma.

 Kleidisabast sain sobiva patsikummi.

 Juubeliõhtule oli tellitud äge pildimasin, kust sai paberfotosid välja lasta. Pildikasti kõrval oli album, kuhu ka oma pildi jätsime.

 Fragment sünnipäevalaualt. Mrt meisterdas šampapudeli traadist mu maasikale postamendi 😀 Pisut loomingut igasse päeva!

Tulime peolt kella kümne paiku ära, et kaugemasse koju sõitmine liiga öö peale ei jääks.

 Haapsalus on hullukanti ilus praegu. Me oma aias on pojengid kasvanud nädalaga umbes pool meetrit ja juba on ka õienupud otsas.

 Neid kollaste õitega põõsaid on praegu linnas hästi palju õitsemas, silmad hakkavad surisema, kui neid vaatan. Põõsa nimi läheb mul kogu aeg meelest ära.

 Hommikuti ma kõnnin tossudega, aga hiljem pikemaid ringe tehes mu vasak jalg enam kinnist jalanõud ei kannata, sest varvas läheb tuliseks ja hakkab roppu kanti valutama. Sellepärast käin isegi lumega teinekord lahtiste sandaalidega. Asi ei ole jalanõu kitsuses või laiuses, vaid temperatuuris. See on mul jälle üks selline haigus, mida ei ole olemas. Mrt nimetas pildil olevat kooslust maailma parimaks kontratseptiiviks 😀

 Selle asemel, et lõputööle pühenduda, sättis mees köögis lambid lakke. Oli vaja kaabel ära vedada, et saaks rulli poodi tagasi viia.

 Mulle sobis asendustegevuseks vaaritamine. Küpsetasin mandlijahust kirsimuhvineid. Kirsid korjasin möödunud suvel siit oma aiast. Mrt leidis ühe muhvini seest kirsikivi. Sest noh, ega mu silm ei ole enam see.

Kui vajad muhvinivormi, siis osta see realiseerimiskeskusest nelja euroga (isend pildil), selle asemel, et täpselt samasugune Selverist kahe kümpiga võtta. Peab ikka teadma, kus asju on.

Köögi lagi ja pühadevägi

Sunday, April 21st, 2019

Peale hommikust kõnniringi ja kohvitamist kärpisin õues roose ja panin mõne tomatiseemne veranda aknale pottidesse. Pärastpoole istusin õues päikese käes ja parandasin oma diplomitööd. Lõputu, lõputu parandamine, iga kord uuesti lugedes leian apsakaid. Aga nüüd on ta mul igatahes eelkaitsmisele esitatud.

Oma viimase eksami sain B ja olin selle üle ausalt öeldes täiega rõõmus, sest ebamääraseid eksameid väga hästi teha on paras katsumus. Esimest korda rõõmustasin B peale vist terve ülikooliaja jooksul. Ma viimased kaks aastat ei ole alla A saanud ühtegi hinnet. See kõik on täitsa suva muidugi ja mul ei ole vaja olla parem mitte kellestki peale iseenda.

Mrt hakkas köögis laekonstruktsiooni kõpitsema. Mitte et meil seal lage ei oleks, on ikka, aga liiga viltu on. Et mitte hakata tervet majaosa 15-20 sentimeetrit kõrgemale tõstma, sai tasaseks tehtud põrand ja nüüd tuleb ka uus loodis lagi. Lihtsalt kosmeetika, sest maja tõstma hakata oleks olnud liiga keeruline ja vbla ka ohtlik, sest mine tea, kukub veel kokku ka me onnike.

 Laelamp on ajutine, tädikesest siia majja jäänud. Lagi tuleb nii madal, et rippuma siia midagi panna ei saagi, lambid tulevad laelaudade sisse.

 Vana lagi jääb uue taha peitu.

Olin laupäeval küpsetanud ühe munapühakoogi ja keeranud kokku pasha, mis külmikus üleöö tahenesid. Pealelõunal pakkisime koogid autosse ja sõitsime koju lastega pühi pidama.

 Ma ei tea, mis värk mul pildistamisega on viimasel ajal, et muudkui udupilta teen. Kahtlustan, et telefoni kaameraga on mingi kala. Ega silm ka vist pole enam see…

 Selles koogis ei ole suhkrut. Põhja tegin mandlijahust, munast, toorkakaost ja erütritoolist. Peale läks kohupiimapasta, mis erütritooliga magusaks tehtud ja tarretamiseks kulus kuus lehte želatiini. Maitset annab täidisele ühe sidruni mahl ja lisaks on koogi sees natuke rosinad, mandlilaaste ja vanilli. Pean tunnistama, et ma pole ammu nii head kooki teinud. Proovin seda korra veel teha, et saaks normaalsemad pildid ja siis panen teise blogisse retsepti ka üles.

Mõnus kodune olu oli, siuke möll et. Aga tüdrukud on juba nii suured, et nendega pole enam mingit mässamist. Väga teisiti on see, et nüüd ei pea enam mina muudkui klaverit mängima, vaid suurema osa ajast mängis meile lugusid hoopiski Mia. Tal hakkab esimene aasta muusikakoolis läbi saama ja päris keerulised palad on tal juba pähe õpitud. Pealegi oskab ta mulle juba märkusi teha, et “aga siin ei ole ju pedaale märgitud!” 😀 ja “see on mi-bemoll…” Väga terane 😀