Archive for the ‘Elukestev’ Category

Kuidas vabaneda õuntest

Sunday, September 16th, 2018

Laupäeval pühendasime mitu tundi õunte korjamisele ja puualuste puhastamisele. Kogu kollektiiviga – ema, isa ja väike poeg. Õunapuud on kenad küll, eriti kui nad on isa istutatud ja pärinevad su lapsepõlvest, aga siiski üritame neid igal aastal vähemaks võtta, sest no milleks? Inimesele ei ole vaja rohkem kui üks-kaks õuna päevas, aga kui korraga tuleb terve tonn, mis sa siis teed? Kuna õun on suhkruvesi, siis ise ma neid harva konsumeerin. Mahl pole ka miski tervislik vedelik, pole mõtet sellega vaeva näha.

 Tänavu leidsin sellise lahenduse, et müüsime suure osa õunu ühele siidritalule. Siin käru peal kottides on kokku 265 kg kauneid ubinaid. Kuigi kilost maksti ainult 10 senti ja siidritalu asub meist kaugel, Pärnumaa piiril, otsustasime siiski, et selle natukesegi eest on mõtet õunad neile vedada, sest no kuhu sa muidu nad paned? Kui oma tööaega mitte arvestada, siis jäime ju ikkagi plussi, kena hommikuse sõidu saime ka läbi päikeselise Eestimaa sügise.

 Meie õunad Jaanihanso siidritalu kastis.

 Selline päris hiiglaslik ports sai. Aga puude otsas on veel, me rohkem lihtsalt ei suutnud kätte saada. Mrt ja Kmr raputasid puid korda mööda, päris palju õunu jäi veel puude otsa, sest kõik ei tahtnud alla tulla.

Tänavu kevadeks oli mul tegelt plaan lisaks viimasele kreegile maha võtta sibulõunapuu, mis on suur kole rääbakas ja võib kõvema tormiga murduda. Kreegi mees likvideeris, aga õunapuudeni ei jõudnud ja mina täitsa tunnistan, et ei jaksa ise seda värki saagida. Ehk siis järgmisel kevadel mõni mees teeb…

 Tõin sauna tagant oma viimased tomatipunnid tuppa, et ehk lähevad isegi punaseks.

 Täna käisin rattaga sõitmas ja sattusin seenemetsa, lihtsalt niisama mööda minnes. Noh, sõita seal nii väga ei saanud, või tegelt üldse ei saanud, sest metsatöömasinad olid tee jubedalt roopasse sõitnud.

  Ikka päris sopaauk oli seal, aga sain keset teed kõrge valli otsas ratast käe kõrval lükata ja tegin oma kauni jalutuskäigu ikka ära.

 Seenele tuleb minna nädalavahetuse kõige varasemal tunnil, mitte viimasel nagu ma täna. Noh, tegin veits järelnoppimist.

Haapsallu ma seekord ei läinudki, imedeime, põhiliselt sellepärast, et säästa. Mul käib ju hull koonerdamine ja kokkuhoid, eriti septembris, kui pean autoga hooldusesse minema. Mul põhimõte on, et oma säästude kallale ma ei lähe ja natuke pean iga kuu sukasäärde ka juurde panema, see kõik teeb majandamise hirmus pingeliseks. Et mitte töölt puududa, käib Kmr homme ise mu autoga hoolduses ära. Verandaga majas olid nädalalõpul teised koolirahvad ööbimas, Mrt jõudis niita ja trimmerdada ka, mistap mul mingit pakilist vajadust sinna sõita ei olnudki.

Keetsin, küpsetasin, koristasin, mässasin pesudega ja. Siuke tavaline mõnus koduelu. Ühe mahuka koolitöö tõttu pean vormistama retseptiks igast mökerdised, mida kokku keeran ja see on jube tüütu. See käib nii, et iga kord kui süüa tegema hakkan, kaalun kõik komponendid üle ja sisestan retsepti nutridatasse. Pluss, et vähemalt kümme päeva jutti pean kaaluma ära ka kõik, mida söön ja kirja panema sinna, et hiljem analüüsi teha. Täna on juba kuues päev mul selle käes piinelda ja olen saanud kinnitust, et sihuke täppissöömine ei ole ikka mingi asi, ausalt öeldes tundub nagu söömishäire. Ükski normaalne inimene nii ei tee, kui just ajutiselt hädavajadust ei ole miski terviseprobleemi tõttu. Sellepärast ma midagi ei arvagi toitumisnõustamisest kui sellist, st just mingite menüüde ja toitumiskavade tegemisest, kust peab näpuga rida ajama. No kuu peale kõik kaalumine ja rehkendamine! Kes sedasi nööri mööda üldse suudaks elada?

P.S. Ma tean küll, et naised massiliselt ostavad omale toitumiskavasid ja langetavad nende järgi kaalu. Tean ka seda, et need kavad on nii suures toitainete defitsiidis, et mõnel kukuvad juuksed peast ja paljudel on muid tervisehädasid. Rääkimata sellest, et enamus neist kaalulangetajatest võtab oma kaalu varsti peale kavaga lõpetamist tagasi. Aga need netivennad-retseptimeistrid on hullult populaarsed ja kühveldavad vaenekeste naiste nõrkuste pealt roppu raha kokku.

Veel on suvi

Monday, September 10th, 2018

 Roosid lõhnavad imeliselt. Mu õnnetu heki põõsastel on peaaegu kõigil õied peal ja neid tuleb veel juurde. On soe-soe, olen päeva peale kokku kõndinud ligi 15 kilomeetrit ühtepidi ja teistpidi mööda vanalinna ja mereäärt, õhtul istusin ka eeslahe ääres pingil ja lasin päikesel oma nägu küpsetada. Hullult mõnus! Viimased paar päeva vist, siis kisub sügiseks.

Esimene loengupäev oli täna. Sain juba lõunast tulema, sest õhtupoolne aine on mul tehtud. Üldse jube vähe punkte suutsin kokku saada, sest pole enam eriti vaja teha midagi. Möllisin ennast lisaks ka ühele juhtimiskoolitusele, kus oli piiratud arv kohti, no õnnestus jalg ukse vahele saada. See viimane on 5EAP, aga neid punkte mulle tegelt diplomi jaoks vaja polegi. Lihtsalt tundus huvitav.

Tänane koolipäev oli see-eest jällegi hirmus igav. Ma nagunii alustan viimast aastat suht vastumeelselt, miski suur tüdimus on peal ja motti pole. Vbla sellepärast just, et kõik huvitavama kraami olen kätte saanud ja sel koolil pole mulle enam palju pakkuda. No tänasest loengust noppisin paar uut mõistet, aga üldjoontes miskit uut ei kuulnudki. Ehk edaspidi ikka läheb tummisemaks see värk. Õnneks on eksamiga suuremahulisi aineid sel semestril ainult üks ja järgmisel ka üks, ülejäänud on arvestused ja need ju ikka kuidagimoodi ära teen. Pluss lõputöö muidugi. Mingid uurimisküsimused mul juba peas keerlevad, aga mingit kiiret ka pole selle asjaga.

Olen täna lobisenud pikemalt naabrinaisega. Koolidest rääkisime ja ta mainis, et üks ta poegadest Hiiumaal õppis ja siis muidugi tuli jutuks, et mina ka. Et merevärk ja nii ja. Sain teada, et ta teine poeg on täitsa meremees, olevat hiljuti ostnud lisaks olemasolevatele alustele katamaraani ja siis veel ühe… saare. Jah. Ta ostis omale saare siin samas Läänemeres. Naabrinaine ise on juba 90-le lähenev, aga ta on nii väga vitaalne ja krapsakas, kuidagi nagu peenem proua või nii. Ta siin me tänava babtistikoguduses ka on aktiivne.

Naabri-Evilt sain teada ka seda, et need lauad, mis meil pööningul on ja mida Mrt on usinasti ehitamiseks kasutanud, need olevat eelmise omaniku mees ostnud selleks, et teha tubadele uued põrandad. Aga ta suri ära ja põrandad jäid tegemata. Suurepärane ehitusmaterjal, meile kulub väga ära!

Teisele naabrinaisele, me kaasomanikule, hüüdsin üle plangu tere, aga ta ei vastanud. Vist kuulmisega on tal probleeme.

Ja siis üks kolmas tädi, kellega ka eelmisel suvel tuttavaks sain, sest ta me majast muudkui mööda kõnnib, see tädi kõnetas mind kui roosihekki kõplasin ja ütles, et minu antud valge pojeng juba sel suvel kenasti õitses. Vaat siis.

Muidu üldiselt ma tunnen ennast siin vahepeal väga üksildasena. Ei naudi enam üksi olemist nii nagu vanasti. Ealised iseärasused? Linna peal on ju praegu mitmeid mu kursusekaaslasi, võiksime miskit koos ette võtta, aga ei tõmba nagu. Ühest küljest tunnen suhtlemisest puudust ja teisest küljest jällegi olen õudselt valiv ja niisama tühja pläkutada nagu ka ei tahaks. Veidrik selline.

Suutsime juba täna ühe rühmatöö grupigi kokku panna ja kui üks naine ütles, et kutsume tema ka, siis mul jätkus jultumust öelda, et kuulge, ärme teda võta… No ühte sellist, kelle hädaldamist ma olen kaks aastat kuulanud ja jumala eest, enam ei jaksa. Palusin, et äkki ikka leiaks kellegi teise või siis oleme viiekesi. Ma olen vastik inimene, tõepoolest. Loengu lõpus üks vahva tüdruk hüppas ligi ja pakkus ennast ise kampa ja saimegi vajaliku kuuese grupi kokku, pole vaja rohkem juurelda, et kellega ja kuidas.

Aastatega on selgeks saanud, kellega koostöö sujub ja kellega mitte. Pidev ohkimine ja hädaldamine, see on kõige jubedam üldse. Ma tegelt ei saagi hästi aru, miks mõni inimene, kellel magistri tasemel haridus juba ammu käes, on siia kooli tulnud, sest tööl on raske ja koolis on raske ja… Üldiselt üritan alati negatiivsed inimesed maha raputada. Olen seda praktiseerinud tegelt juba aastaid nii töö- kui eraelus, ikka iseenda säästmiseks. Kusjuures nagu mingi magnetiga tõmban neid ligi, justkui kõikide ema. Mind usaldatakse ja mulle kurdetakse, aga mulle ei meeldi.

Meil on kursusel neli titte (ühed on kaksikud) ja üks venelanna, kes esimesel kursusel sünnitas, toob ka kolmandal kursusel lapse ilmale. Ta on pmst kogu aeg akadeemilisel, aga samal ajal teeb meiega mitmeid aineid kaasa. Kõik titemammad lõpetavad millalgi hiljem siiski.

Meil ses mõttes väga kõva kursus on, et ainult esimese kursuse alguses üks tüdruk kukkus välja, teised on kõik vapralt vastu pidanud. Tavaliselt ju ikka miski kolmandik kuni pool kaovad, katkestavad või lõpetavad hiljem, aga meile on ainult rahvast juurde tulnud varasematelt kursustelt. Ega kool ei ole muidugi veel läbi ka, kõike võib ette tulla.

Õppida on raske siis, kui huvitav ei ole. Sellepärast me oma väikest poega ei ole ka hakanud pressima, et tingimata peab kohe peale gümnaasiumi lõppu õppima minema. Ta jätkuvalt otsib tööd ega tea päris täpselt, mida tahab. Ise tahaksin ikka enne diplomi kätte saada kui igavus jalust niidab.

Suvalist

Thursday, August 30th, 2018

Haapsalus on ühe eramaja värava peal mingi siuke silt, et “sina valid suuna, mina kiiruse”, höhö. Koeravärk. See ajab mind iga kord itsitama, kui jälle mööda juhtun minema.

Niitsin õhtul koduaias muru, mis oli ühe nädalaga veninud miski 20 cm pikkuseks (et tõmbaks järele kõik, mis suvise põuaga kasvamata jäi). Enne riisusin kokku pirnid ja õunad, mis kubisesid herilastest. Need sumilased olid ennast käärinud pirnidest nii umbe tõmmanud, et ei jaksanud lennatagi, rääkimata mu ründamisest sutsamise eesmärgil. Koomikud.

Rapla aias niitmine võtab alati 1,5 tundi, hull nikerdamine on. Haapsalus ei kulu mitte kunagi üle poole tunni. Aga pean siiski mainima, et olen tänavu koduaias muru niitnud vist ainult kolm-neli korda, peaaegu  nagu üldse mitte. Mehed on abiks olnud ja vahepeal aitas põud.

Mees saabus eile töölt kell üks öösel ehk siis alles täna, eks. Kell kaks öösel hüppas voodist püsti, sest arvas, et oli kooli välisukse valesti kinni pannud. Sõitis kohale ja kontrollis – kõik oli korras. Nüüd läheneb jälle kell südaööle ja mul pole aimugi, mis kell ta töölt koju jõuab. Kõik see töö, mille ta lootis augusti jooksul ära teha, on nüüd tarnete hilinemise tõttu kuhjunud viimasesse nädalasse enne kooli algust. Palju õnne! Igatahes olen ma homseks avamisele kutsutud, lähen kohale, ajan jalad harki ja nõuan õlut ja viina 😀

Üleeile salvestasime Pargi restos Pealtnägija saadet. Mind hämmastas, et Anna saabus kohale nelja vanamehepässiga – siuke suur meeskond ühe väikese inteka tegemiseks! Viis inimest. Kaameramees, kaks toimetajat, miskid valguse sättijad ja. See põhiline toimetaja lihtsalt pikutas diivanis ja näppis telefoni nii kaua kuni Anna intekat tegi. Järgmise nädala kolmapäeval loodetavasti on eetris ja teema on haiglate toit. Mina olin niisama oma teadmistega nõu andmas, enda asemel lükkasin tanki oma lemmikdiabeetiku, ühe väga armsa ja kauni inimese. Vaadake saadet!

Homme võtan plikad auto peale ja läheme verandaga majja suvest viimast võtma. Mrt on muidugi ka nädalavahetusel tööl, sellepärast pole mul vähimatki soovi Rapla majas kopitada. Noored lapsevanemad lähevad suvilasse seenele.

Kooli alguseni on mu esimesel lapselapsel paar päeva, mul endal paar nädalat. Verandaga maja hakkab nüüd täiega õpilaskoduks, sest lisaks sellele, et ise seal kooli ajal ööbime ja Mrt kursavend majutatud saab, elab seal ka mu minia, kes läks mööblirestauraatoriks õppima. Tal on sessid mu mehega samal ajal, fann ja tšill, höhö. Õppige, inimesed, kuni peakene vähegi võtab 😀

 Tööpäevaõhtuti teen selliseid asju. Lastele.

Palju tegemist

Friday, August 24th, 2018

Terve august on olnud väga töine, sel nädalal ka oli hirmus palju tööd. See meeldib mulle, sest siis on palju eduelamusi ja head tunnet inimeste abistamisest ja eriti hea tunde annab aimdus, et sedasi võib isegi kahjumist välja tulla. Nagu jah. Õnnetus, mis Mrt-l töö juures juhtus, röövis suure summa raha ja see saaga vist isegi ei ole veel lõppenud. Puhkus tekitas ka paraja augu. Aga elame veel, kliente on meil peale puhkust käinud nii palju, et kogu aeg imestan, kust nad küll kõik tulevad. Eriti kui järjest ja järjest tuleb täitsa uusi kliente, võõraid inimesi. See asula siin on ju väga väike ja rahvast on vähe, aga eks kliente tuleb ju tervest maakonnast ja kaugemaltki.

Mrt on kogu kupatusega kolinud riigigümnaasiumisse ja veedab pikad päevad seal, ometi on ta mu meelest oma äris isegi rohkem kohal kui enne. Mulle üldse ei meeldinud, kui ta kolme kooli vahet uhas, kogu aeg oli lennus ja iial ei teadnud, millal tuleb. Nüüd on üks kool ja see asub umbes täpselt teisel pool tänavat ja on enam-vähem kindel, et ta tuleb oma ärisse lõunal ja õhtul. Suurema osa tööd teen üksi ära ja mida ei oska, selle jätan mehele.

Järgmisel reedel panen paariks tunniks keset päeva äri kinni, sest olen kutsutud uue gümnaasiumi avamisele. Kutse sain sellepärast, et olen nende slõugani autor, st mõtlesin neile välja tunnuslause. Tegelt on koolis nagunii lahtiste uste päev ja oleksin vist ilma kutsetagi läbi astunud.

Teisipäeval pean ka paariks tunniks äri kinni panema, sest lubasin aidata Pealtnägijal ühte saadet teha. Mis teema on, olgu esialgu saladus, kui eetrisse läheb, siis ütlen. Kui toimetaja helistas ja pakkus, et saatesse läheksin, olin peaaegu nõus, aga mul tuli parem mõte ja nüüd vist saan enda asemel saata ekraanile ilusamaid inimesi. Teisipäeval tullakse intekaid tegema ja ma kõigest südamest loodan, et kõik läheb nii nagu plaanitud. Olen saate tegemise juures natuke nagu moraalne tugi ja natuke nagu konsultant.

Kuna oma äris on permanentselt olukord, kus tööd on palju ja raha vähe, olen suve jooksul kandideerinud mitmele uuele ametikohale ja pole mitte kuhugi saanud. Ühel korral kutsuti isegi vestlusele, aga juba seal vestlusel sain aru, et kolmekümpiste kamp otsib omavanust sõpsi ja nii ongi. Nad ütlesid selle kogemata hooletult välja. Täpselt nii nagu viimastel päevadel ajalehed kirjutavad, siis kolmekümnesed ruulivad ja need kahjuks mingit 50+ inimest oma seltskonnas ette ei kujuta. Noh, väga kitsas maailmanägemine on neil, ütleme nii. Tolle viimase kandideerimise juures ma näen ka kelle nad tööle võtsid (esimene väljavalitu töötas ainult kuu ja nüüd on üks teine ametis, kellega koos kandideerisin). Ja ma näen, et olen neist kõvasti kompetentsem, mu haridus on sobilikum, ma näen, mis idiootseid vigu nad teevad, mida mina iial ei teeks, sest olen valdkonda põhjalikult õppinud. Aga vot ma olen 55 ja nemad on 30-35 ja see otsustab kõik. Ma vahel üldse ei salli seda ühiskonda siin. Umbes 20 aasta pärast need noored saavad aru, kui lollid nad olid viiekümneseid vanaks pidades.

Aga ju siis peab nii olema, sest mul on oma äris ka palju tegemist ja mingit palka ju saan. Ega ma tegelikult ei kujutagi hästi ette, et mul oleks mingid ülemused ja nii. Ma tahan ikka ise otsustada ja asju määrata. Kui ühe korra oled hakanud oma ettevõtteid tegema, siis harjud ju vabadusega väga ära. Olen ettevõtja olnud peaaegu terve elu, juba nõukaajal olin ju täiesti isemajandav fotograaf, vahepeal on olnud paar palgalise töökohta, aga needki enamasti ärivärgi kõrvalt. Kui selle peale mõtelda, siis pole mul vaja mitte uut töökohta, vaid uut paremat äriideed, millega vananemisele vastu tšillida.

Mul on vähemalt üks aasta ülikooli veel jäänud ja tegelt on väga mõnus sel viimasel aastal mitte midagi muuta. Tuletan Mrt-le aeg-ajalt meelde, et ta ei tohi mind magistriõppesse lubada. Noh, et kui mul peaks tulema kiusatus edasi õppida, siis ta peab mulle meenutama, et mul pole seda vaja. Veel üks jupp haridust oleks ainult veel suurem takistus juhul, kui ükskord päriselt peaks vaja olema uut tööd otsida.

Protected: Koolivaheaeg

Monday, June 4th, 2018

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Protected: Üks aastaring

Thursday, May 31st, 2018

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Protected: Õpilaste elust

Saturday, May 26th, 2018

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Protected: Väga tähtsad faktid

Tuesday, May 22nd, 2018

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Protected: Kõrvahaige

Monday, May 21st, 2018

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Protected: Aastaring hakkab täis saama

Monday, May 7th, 2018

This content is password protected. To view it please enter your password below: