Archive for the ‘Vanad lugud’ Category
Kaitstud: Kurb
Teisipäev, aprill 11th, 2017Kaitstud: Katsik
Esmaspäev, aprill 3rd, 2017Kaitstud: Kati
Esmaspäev, veebruar 13th, 2017Kaitstud: Väike tunnustus ja tudengipidu
Laupäev, detsember 10th, 2016Kaitstud: Laupäevane heietus
Laupäev, aprill 2nd, 2016Kaitstud: Kuidas ma surnuaia taga einet võtsin
Esmaspäev, september 28th, 2015Kaitstud: Kohtumisi ja katsetusi
Teisipäev, september 8th, 2015Kaitstud: Nädala venitasime pikaks
Pühapäev, august 23rd, 2015Kaitstud: Nostalgiline nädalavahetus
Esmaspäev, august 10th, 2015Meie igapäevast sööki ja rõõmu
Reede, juuni 5th, 2015Oleme viimasel ajal teinud tihti õhtusöögiks igasugu pannimöginaid, mis saavad kiiresti valmis, on igatepidi toitvad ja väga maitsvad pealegi. Lihtsalt lööd kõik asjad pannile ja praed ja kõige lõpuks peab natuke kaane all hautama ja ongi valmis.
Kõigepealt või pannile (palju-palju värsket võid!), siis hakkliha praadima, siis küüslauk või sibul või mõlemad, šampinjonid või kuuseriisikad, natuke suitsusinki ja üks brokkoli. Brokkoli asemel võib olla ka lillkapsas või mõni teine kapsas või kohe mitu erinevat kapsast.
Eriti hea tuleb, kui sellele möksile lisada veel purgike purustatud tomateid. Siuke söök valmib umbes poole tunniga.
Kuna täna on selline kena päev, mis vajab väheke pidulikumat tähistamist, meisterdasin väikestesse kausikestesse mascarponemagustoidud. 400 ml vahukoort, üks potike Mascarpone toorjuustu, ühe sidruni koor ja mahl, 4 spl erütritooli, natuke vanilli ja palju tükeldatud maasikaid. Vahel keeran magustoidu niisama kokku, aga täna panin tarretama, selleks kulus viis lehte želatiini.
Magustoit on lihtsalt üks selline kreem. Kui natuke ära tarretab, on väga mõnus võtta. Liiga magus ei ole, aga see-eest on rasvane 🙂
Pidulik on meie meel täna sellepärast, et Kmr tegi mate eksami viie peale ja tal jäi ainult üks punkt maksimumist puudu. Sihuke äge vennike! Ma täna just olin murelik, et kuidas tal eesti keele eksami kirjandiosa nii kesine tuli ja üldse punkte vähevõitu, kuigi nelja sai kätte. No pole see meil siin mingi humanitaari mees. Reaalaineid nokib nii, et vähe pole.
Imelik on mõelda, et siin samas majas, kus mina olin väike ja neljandas klassis käies sonisin öösiti hirmupaanikas “matemaatika-matemaatika!”, sest nii kohutavalt kartsin seda tundi, et siin samas majas kasvab üks mehike, kellele matemaatika on lihtne. Hmm. Ja see tüüp on veel minu seest tulnud 😀
EDIT: Kahe klassi peale kukkus matemaatika eksamil läbi 15 inimest. 37-st lapsest 15!!! Kuidas selline asi võimalik on?! Peab üle kontrollima, kas see ikka tõele vastab, aga nii olevat õpetaja tüdrukutele ütelnud.